Põlluaasa sõnad piirileppe asjus said vastukaja Kremlis ja Vene riigiduumas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Kreml teatas, et ei ole nõus "Eesti nõudmisega tagastada annekteeritud territooriumid".

Sellisel viisil kommenteeris Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov riigikogu esimehe Henn Põlluaasa (EKRE) sõnu piirilepingu ja Tartu rahulepingu teemal, vahendasid TASS ja Lenta.

Peskovi sõnul peetakse selliseid nõudmisi vastuvõetamatuteks ja nendega ei saa nõustuda.

Varem võttis sellel teemal sõna riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee liige Anton Morozov, kes teatas, et mingit Eesti annekteerimist Moskva poolt pole kunagi olnud.

Tema arvates peaks Eesti arendama Venemaaga konstruktiivseid suhteid ning selline viis oleks kasulikum ka Tallinnale endale. "Sellistel avaldustel pole mingeid perspektiive," iseloomustas Morozovi riigikogu esimehe sõnu ja lisas, et aja jooksul mõistab ka Eesti, et mittekonstruktiivne lähenemine tulemusteni ei vii.

Põlluaas: me tahame vaid enda oma tagasi

Riigikogu spiiker Henn Põlluaas (EKRE) ütles teisipäeval, et Tartu rahulepingu mittetunnistamine Venemaa poolt tähendab sisuliselt Eesti Vabariigi mittetunnistamist. "See on meie riigi sünnitunnistus ja omariikluse üks oluliseim alus," kirjutas Põlluaas Facebookis.

"Sama arrogantne oli nõue, et piirilepinguga edasiminemiseks peab Eesti loobuma territoriaalsetest nõuetest Venemaa vastu. Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi. Venemaa on annekteerinud ca viis protsenti Eesti territooriumist," märkis Põlluaas.

"Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu. Eesti alade annekteerimine ei erine mitte millegagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. Üks toimus lihtsalt mitukümmend aastat varem. Eesti-Vene riigipiir on paika pandud Tartu rahulepinguga, mis on tänagi ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris. Kõik riigid taastunnustasid Eestit just nendes piirides. Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu Rahu ja sellega määratud piiri tunnustamist ja taastamist Venemaa poolt," jätkas Põlluaas.

Põlluaasa sõnad olid omakorda kommentaariks Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktori Sergei Beljajevi usutlusele uudisteagentuurile RIA Novosti. Beljajev märkis, et Venemaa ootab Eestilt territoriaalsetest nõudmistest loobumist enne, kui saab kahe riigi vahelise piirilepingu ratifitseerimisega edasi minna.

Reinsalu: Eesti ei peaks Tartu rahu põhimõtetest taganema

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et Eesti ei peaks Venemaaga piirilepingu ratifitseerimise nimel taganema Tartu rahulepingu põhimõtetest.

Urmas Reinsalu sõnul ei ole Tartu rahulepingu toimimises kahtlust. "Eesti Vabariigi vaade on, et Tartu rahulepingu artikkel 2 põhimõte on maksev. Sellega on seotud arusaam meie õigusvastasest annekteerimisest, meie riikliku iseseisvuse taastamisest, mitte uue riigi loomisest. See on riigiehituslikult kõige kontseptuaalsem arusaam meil oma riigist, oma riigi minevikust ja sellega seoses ka nendest kahepoolsetest suhetest," ütles Reinsalu.

Seega arvestades piirilepingu sidumist Venemaa poolsete poliitiliste tingimustega Reinsalu lähemas perspektiivis piirilepingu ratifitseerimist Eesti parlamendi poolt ei näe.

Mihkelson: Ratase valitsus on lõhkunud piirilepingut puudutava konsensuse

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) ütles teisipäeval omakorda, et valitsuses on piirilepingu küsimuses vastandlikud käsitlused.

"Eesti-Vene suhete üheks kõige probleemsemaks küsimuseks on juba 25+ aastat olnud piirilepingu küsimus. Kuni Jüri Ratase praeguse valitsuseni EKREga oli meil järjekestev ja ka liitlastele hästi teada hoiak - Eesti huvides on riigipiiri määratlemine Venemaaga territoriaalseid nõudmisi teineteisele esitamata. Seda kinnitasid mõlemad riigid allkirjadega 18. veebruaril 2014 piirilepinguid sõlmides. Samas on alati tähtsaks peetud Tartu rahu artikkel 2 põhimõtte - Eesti suveräänsuse austamist, aegumatust. Selle kinnituseks täiendati 2014 piirileppe teksti viisil, mis ei kahjusta Eesti huvisid seoses Tartu rahu põhimõtetega ja riikliku järjepidevuse teemaga. Ratase praegune valitsus on aga lõhkunud selle konsensuse, mis omakorda on muutnud meie välispoliitika Venemaa suunas neurootiliseks," kirjutas ta Facebookis.

"Piirilepingu küsimuses sisemiselt katki Isamaa ja Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitav EKRE peaks tekitama Ratases tõsist peavalu, kuidas veenda liitlasi, et NATO liikmesriik ei nori territooriumi üle tüli Venemaaga," lausus Mihkelson.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: