Leedu presidendivalimised on kahel põhjusel Balti riikides erilised. Esiteks valib Leedus presidenti rahvas, teiseks on siin presidendil märksa rohkem võimu kui Eestis või Lätis. Pühapäeval peavad leedukad tegema valiku üheksa kandidaadi seast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valimisvõitlus käib peamiselt kolme kandidaadi vahel, kelle populaarsus on üsna võrdne, mistõttu on keeruline ennustada, kes pääseb edasi teise vooru.

Välispoliitika õppejõud Margarita Šešelgyte sõnul on ilmselt esimest korda Leedu iseseisvuse ajaloos kandidaadite toetus päev enne valimisi peaaegu et võrdne. "Seega väga paljud aspektid võivad määrata selle, kes saavad teise vooru," märkis ta.

Tänavapildis valimisreklaami peaaegu et ei ole ja sellepärast ei saa arugi, et valimised oleks tulemas. Ainus, kes on pannud rõhu nii-öelda traditsioonilisele välireklaamile, on pikalt populaarseim kandidaat olnud Gitanas Nausėda. Poliitilise kogemuseta SEB panga kauaaegne peaökonomist on parteitu ja tema selja taga ei ole ühtegi erakonda.

Konservatiivide toetatud kandidaat on endine rahandusminister Ingrida Šimonytė, kes pole samuti erakonna liige. Šimonytėt nimetatakse rahva seas ka hipsterite kandidaadiks, teda toetavad peamiselt noored ja haritumad inimesed.

Kolmas võimalik teise vooru pääseja on praegune peaminister, samuti parteitu Saulius Skvernelis, keda toetab valitsuse moodustanud Talurahva ja Roheliste Liit.

Leedus ajab välispoliitikat eelkõige president, mistõttu on olulised kandidaadi välispoliitilised vaated

Šešelgyte hinnangul räägivad kandidaadid räägivad peamiselt samu asju. "Ühest küljest näitab see, et ilmselt välis- ja julgeolekupoliitika ei ole Leedus suur probleem ja peamistel teemadel valitseb üksmeel. Teisest küljest näitab see, et ühel hetkel ei ole kandidaadid enam piisavalt julged, et näidata midagi teistsugust," rääkis ta.

Leedus nimetab president ametisse ka kohtunikke ja valib nii välis- kui ka kaitseministri kandidaadi. Seega on pühapäevased valimised Leedu tulevikule väga olulised, kuid lõplik valik tuleb teha kahe nädala pärast, kui toimub presidendivalimiste teine ja viimane voor.