Leedu presidendivalimiste esimese vooru võitis Šimonyte ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1557712560000 | amCalendar}}
Foto: Verner Vilgas/ERR

Leedu presidendivalimiste esimese vooru võitis parlamendisaadik Ingrida Šimonyte 31,13 protsendiga, napilt teiseks jäi majandusteadlane Gitanas Nauseda 30,95 protsendiga, teatas keskvalimiskomisjon, kui tulemused olid edastanud kõik 1972 valimisjaoskonda. Kahele suurima toetuse saanud kandidaadile antud häälte vahe oli 2647 häält.

"Kuidas ma ennast tunnen? Ma tunnen ennast suurepäraselt, ehkki pool teed on veel minna," ütles konservatiive esindav Šimonyte esmaspäeva varahommikul, lisades, et ootaski enda pääsemist kahe parima hulka.

Erakondadevälise kandidaadina osalenud Nauseda, kes juhtis valmistulemustes peaaegu terve öö, ütles, et tema tugevuseks on sõltumatus kõigist parteidest, mistõttu ta saab olla parlamendifraktsioonide vahendaja.

Kolmandale kohale jäi 19,72 protsendiga peaminister Saulius Skvernelis, kes teatas, et astub seetõttu 12. juulil tagasi.

Leedu Talurahva ja Roheliste Liidu ridades presidendiks kandideerinud Skvernelis ütles, et on oma otsuse teinud ning ei soovi mingist muust võimalusest rääkida, edastas Leedu rahvusringhääling LRT. "Suutmatus pääseda teise vooru annab mulle kui poliitikule hinnangu," sõnas Skvernelis LRT-le.

Sotsiaaldemokraat, Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik Vytenis Andriukaitis sai neljanda tulemuse 4,79 protsendiga, viies oli Arvydas Juozaitis 4,69 protsendiga ja kuues Valdemar Tomaševski nelja protsendiga.

Valimiste teine voor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel peetakse 26. mail.

Grybauskaite: valimised näitasid Leedu valijate küpsust

Leedu pühapäevased presidendivalimised näitasid, et Leedu valijad on piisavalt küpsed, et seista vastu "odavale populismile" ja "agressiivsele diktaatorlusele", ütles praegune riigipea Dalia Grybauskaite esmaspäeval.

"Valimised näitasid Leedu ühiskonna küpsust. Inimeste väärtusi ei ole võimalik mõjutada ei odava populismi ega agressiivse diktaatorlusega," ütles president oma pressitalituse teatel. "Valijate kasvav aktiivsus näitab, et üha enam inimesi tunneb vastutust riigi tuleviku ees."

Ametisoleva presidendi Dalia Grybauskaite teine ametiaeg lõppeb 12. juulil. Presidendi ametiaeg kestab viis aastat. 

Šimonyte oleks nõus Skvernelise jätkamisega Leedu peaministrina

Šimonyte ütles esmaspäeval, et on valmis tegema koostööd Saulius Skvernelisega, kui viimane peaks peaministriks jääma.

"Ma ei tea, mida Skvernelis ütleb sel hommikul pärast oma naisega rääkimist, kuid ma usun, et põhiseaduskohus on teinud asja väga selgeks - kui seimis on sama enamus, siis peab president nimetama sama peaministri," ütles Šimonyte.

Ta märkis aga, et "Leedus ei ole sunnitööd" ja lõpuks on see asi Skvernelise enda otsustada.

"Kui kõik need emotsioonid vaibuvad ja Talurahva ja Roheliste Liit (LVŽS) otsustab, et on sama enamus ja sama usaldus peaministri vastu, siis ma usun, et suudaksin Saulius Skvernelisega koostööd teha," lisas opositsioonilise Isamaaliidu presidendikandidaat. 

Varajaste parlamendivalimiste või vähemusvalitsuse moodustamise kohta ütles Šimonyte, et ei välista ühtegi võimalust.

Võidu korral sooviks Nauseda Skvernelise jätkamist peaministrina

Majandusteadlane Gitanas Nauseda ütles esmaspäeval, et sooviks Leedu presidendivalimiste teise vooru võidu korral praeguse valitsuskoalitsiooni ja peaminister Saulius Skvernelise jätkamist.

"Leedu rahvas andis mandaadi kindlale erakonnale, mis moodustas võimukoalitsiooni. Ei oleks õige, et see erakond seoks võimulejäämise presidendivalimiste tulemusega. Seetõttu soovin näha riigi stabiilsust, milleks on vaja ka erakonna valimisolekut riigi heaks töötada," ütles ta.

Valimistel sõltumatuna kandideeriv Nauseda lisas, et püüaks kasutada kõiki võimalusi, et "peaminister, kes andis kampaania ajal palju lubadusi, võtaks vastutuse ja neid lubadusi peaks". 

Skvernelis: Karbauskisele tuleks korraldada usaldushääletus

Skvernelis ütles esmaspäeval pärast lüüasaamist, et erakonna juhile Ramūnas Karbauskisele tuleks korraldada usaldushääletus. 

"Usun, et see peaks toimuma ja arvatavasti toimubki," ütles Skvernelis esmaspäeval pressikonverentsil. 

Skvernelis kinnitas uuesti kavatsust 12. juulil peaministri kohalt lahkuda. 

"Praegune valitsus lõpetab töö 12. juulil," sõnas ta. 

Skvernelise sõnul soovib ta oodata, kuni järgmine president ametisse astub, et anda aega valitsuse moodustamiseks ette valmistuda. 

"Kuuskümmend protsenti Leedu valijaist toetas paremtsentristliku poliitika elluviimist. Praegusest valitsusest, mis viib ellu vasaktsentristlikku programmi, oleks rumal seda mitte arvestada," ütles peaminister.

Skvernelis avaldas arvamust, et ebaõnnestumises presidendivalimistel oli oma osa tema ametikohal. "Usun, et peaministrit ei ole meie riigis kunagi armastatud," ütles valitsusjuht. 

Kahel referendumil hääletusele pandud muudatused piisavat toetust ei saanud

Esimesel referendumil hääletasid leedulased seimi liikmete arvu vähendamise üle 141-lt 121-ni. Kuigi 75 protsenti hääletanutest toetasid seimi liikmete arvu vähendamist, jääb see samm tegemata, sest valimisaktiivsus oli 47 protsenti ehk jäi alla avajaliku 50 protsendi.

Teisel referendumil said leedulased hääletada, kas sünnijärgsel Leedu kodanikul on õigus jätta alles oma Leedu kodakondsus, kui nad saavad ka teise riigi kodakondsuse. Plaani kohaselt peab olema tegu Euroopa ja transatlantilise lõimumise kriteeriumitele vastava riigiga. Vastavad kriteeriumid sõnastatakse uues seaduses.   

Ka selle referendumi puhul sai saatuslikuks vähene valimisaktiivsus. Sellest võttis osa 52,58 protsenti valijatest ja seetõttu loeti referendum kehtivaks. Kuid muudatust oleks pidanud toetama rohkem kui pool valimisõiguslikest kodanikest ning seda nõuet see rahvahääletus enam ei täitnud.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: