Kui 2017. aastal oli Eesti Raudtee käive 32,9 miljonit eurot, siis mullu 41,5 miljonit. 88 protsenti sellest moodustasid tulud infrastruktuuriteenustest ning kasvuallikaks oli infrastruktuuri kasutustasu reisijaid vedavatelt ettevõtetelt, selgub Eesti Raudtee majandusaasta aruandest.

Eesti Raudtee omakapital oli 150,1 miljonit eurot ja ja varad eelmise aasta lõpu seisuga kokku 334,1 miljonit eurot.

Eelmisel aastal veeti ettevõtte rööbastel 13,54 miljonit tonni kaupu ning veomaht kasvas 9,1 protsenti. Enamikku kaupadest vedas AS Operail ja suurimaks kaubagrupiks olid väetised, mille vedu kasvas rohkem kui viiendiku võrra.

Transiidina läbis Eestit 9,1 miljonit tonni kaupu ehk üle viiendiku rohkem kui 2017. aastal. Kohalike vedude maht vähenes aga 14 protsenti ja ulatus 2,77 miljoni tonnini. Diisel- ja elektrirongidega veeti Eesti Raudtee rööbastel 6,4 miljonit reisijat ja see arv on varasema aastaga võrreldes ligi neli protsenti suurem.

"Tervikuna on 2018. aasta AS Eesti Raudtee jaoks olnud edukas," teatas Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee aruandes.

Ta märkis, et mitmeid aastaid kestnud kaubamahtude langus õnnestus klientide ja koostööpartnerite toel kasvule pöörata ning rõõmu teeb ka rongireisijate arvu stabiilne kasv.

Ettevõtte ärikulud olid 54,1 miljonit eurot ehk üle miljoni euro 2017. aastast suuremad. Tegevuskulud kasvasid 16 protsendi võrra ja põhjusena tõi ettevõte välja personalikoolitused, ettevalmistused uue büroohoone sisustamiseks, ohtlike jäätmete uuendamise, riist- ja tarkvara uuendamise ja palju muud. Tööjõukulud võrreldes eelnenud aastaga ei muutunud.

Ettevõtte kulumieelne ärikasum oli 29,3 miljonit eurot ehk 46 protsenti üle-eelmisest aastast rohkem. Finantstulem oli umbes 20 protsenti parem kui 2017. aastal.

Mullu tegi Eesti Raudtee põhivarasse investeeringuid üle 26 miljoni euro eest ja seda jätkab ettevõte Euroopa Liidu tõukefondide toel ka sel aastal. Mullu olid suuremateks projektideks Lääne-Harju koondprojekt, sealhulgas Riisipere-Turba raudtee rajamine 7,6 miljoni euro eest, Tallinna-Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine 4,1 miljoni euroga ning sildade, truupide ja teiste teerajatiste kapitaalremont ühe miljoni euroga.

Lisaks renoveeriti 800 000 euroga Narva vaksalihoone, IT-lahendustele kulus 600 000 eurot, raudteeülesõitude moderniseerimisele 400 000 eurot ja Tallinna-Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimisele 300 000 eurot.

Tänavu on plaanis investeerida 38 miljonit eurot, millest 29 miljonit kaasrahastatakse EL-i ja Eesti riigi rahast.

Samas toob ettevõte oma aruandes välja, et viimaste aastate tehnoloogiline areng ettevõttes ei ole olnud piisavalt kiire: Eesti Raudtee taristul kasutusel olevad rongide liiklusjuhtimisseadmed on valdavalt rajatud 1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel, osaliselt ka 1960-ndatel aastatel.

"Vananenud liiklusjuhtimissüsteemid on Eesti Raudtee taristu suurimaks kitsaskohaks ning vajavad kindlasti investeeringuid, et pakutava teenuse kvaliteet ei langeks," nenditakse aruandes.

Dividentide väljamaksmise üle otsustab ettevõtte üldkoosolek, kelleks on majandusminister. Aruandes tuuakse aga välja, et kuna ettevõte ei ole vabaturul tegutsev äriühing, siis ei oota riik neilt stabiilseid dividende, vaid teeb otsuse, arvestades Eesti Raudtee võimalusi pikaajalises perspektiivis. Ettevõtte pikaajalise finantsprognoosi arvestades ei saa nad vähemalt kuni 2024. aastani dividende maksta.

2018. aasta lõpus töötas Eesti Raudtees 758 inimest. Ettevõte käitab 1229 kilomeetrit raudteed, 61 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi.