Valitsuskabinet arutab riigi eelarvestrateegiat ja järgmise aasta eelarvega seotud poliitilisi valikuid järgmisel esmaspäeval ja teisipäeval nagu mullugi Tallinnast eemal, seekord Vihula mõisas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusministeerium on kokku arvutanud erinevate poliitilise eelistuse mõjud, kuid enne arutelusid neid ei avalikustata.

Kuna mitmed kohustustega kaetud kulud sihtotstarbeliselt suurenevad, tuleb järgmise aasta eelarve mahult tänavusest suurem.

"Juba tulenevalt teatud liiki kuludest, mis kasvavad koos majanduskasvuga, on teatav suurenemine ette näha. Näiteks kasvavad pensionid, peretoetused, mis on seaduses reguleeritud määradega seotud. Võimalused sõltuvad ka selle arutelu käigus erinevatest tulu katteallikatest. Aga kui me räägime siin eelarve mahu mõistes, siis kui meil eelarve maht on 12 miljardit käesoleval aastal, siis näiteks lisataotlusi 2020. aastal kokku oli pisut üle miljardi," selgitas rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna eelarve juht Regina Vällik.

Kui riigikogu liikmed saavad eelarve eelnõuga tutvuda juba suvel, siis riigikogu suurde saali esitatakse see alles septembris.

"Kui ilmneb, et meil majandusprognoosist tulenevalt on tarvidus teha muudatusi riigieelarveseaduse eelnõus, siis valitsus avab riigieelarveseaduse eelnõu veel sügisel ja enne üleandmist septembri lõpus teeb vajalikud täiendused," ütles Vällik.

Esmakordselt koostavad ministeeriumid oma eelarved tegevuspõhiselt. See tähendab, et eelarve kulud on seotud saavutavate eesmärkidega, mis omakorda lähtuvad vajadusest.

Tegevuspõhine eelarvestamine on läbipaistavam, vähendab dubleerimist ja raiskamist ning selle täitmine on ka kergemini kontrollitav.