"Selle valitsuskoalitsiooni ees on kolm olulist kohta. Üks on see, et mis on iga-aastased lisataotlused, mis riigi eelarvestrateegia kohaselt tulevad ministeeriumitest. Teine on see, et meie majanduskonjunktuur on tegelikult muutumas, mis tähendab seda, et riigi eelarvestrateegia nõuab ka muutusi. Ja kolmas on koalitsioonileppe ootused ja lootused," lausus Ratas ERR-ile.

Peaminister rõhutas, et riigi eelarvestrateegia peab lähtuma reeglist, et me ei saa elada tuleviku arvelt.

Siseminister Mart Helme (EKRE) avaldatud soovile pöörata riigi eelarve pea peale, vastas Ratas, et käime ikka kahel jalal, mitte pea peal.

Rahandusminister Martin Helme märkis, et oluline on hoida eelarve seadusega ette nähtud raamides. Samas rõhutas ta riigi tõhusamaks muutmist. "Vaatame üle need kohad, kus olemasoleva rahaga saaks rohkem teha või seda raha vähem kulutada," sõnas Helme.

Laenu võtmises ei ole veel Helme sõnul koalitsioon veel kokku leppinud. Arutelu on tema sõnul selle üle, kuidas seda laenuraha praktikas kasutada ja millisel kujul laenu võtta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et riigi eelarvestrateegia puhul tuleb eelkõige lähtuda reaalsetest võimalustest. "Sellel valitsusel on olnud väga vähe aega riigi eelarvestrateegia koostamiseks," lausus ta.

Seeder rõhutas, et strateegias tuleb vaadata, et valitsus üle jõu käivaid kohustusi ei võtaks. "Me ei tohi õhulosse endale ehitada. Ja seejärel tuleb teha valik ja kompromiss poliitiliste lubaduste vahel," sõnas Seeder.

Seeder märkis, et lõplikult saab riigi eelarvestrateegia paika ilmselt maikuu viimastel päevadel.

Valitsus ja ametnikud kogunesid esmaspäeva hommikul Lääne-Virumaal Vihula mõisas, et jätkata arutelu riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta eelarve üle.

Tuleva aasta eelarve on mahult tänavusest suurem. Ministeeriumite rahataotlused järgmiseks aastaks ületavad vähemalt ühe miljardi euro võrra tänavuse aasta riigieelarvet.

Rahandusministeerium on kokku arvutanud poliitilise eelistuse mõjud, kuid enne arutelusid neid ei avalikustata.

Esimest korda koostavad ministeeriumid oma eelarved tegevuspõhiselt. See tähendab, et eelarve kulud on seotud saavutavate eesmärkidega, mis omakorda lähtuvad vajadusest.

Tegevuspõhine eelarvestamine on läbipaistavam, vähendab dubleerimist ja raiskamist ning selle täitmine on ka kergemini kontrollitav.