Ehitismälestiste eksperdinõukogu päevakorras oli ettepanek võtta lennujaama vana terminali hoone kaitse alla.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi valdkonna juht Anni Martin rääkis ERR-ile, et aastaid tagasi algatatud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamise uuringus vaadeldi Eesti väärtuslikke hooneid ja tehti selle põhjal ettepanekud, mida võiks riikliku mälestisena kaitse alla võtta. Näiteks on juba kaitse alla võetud rahvusraamatukogu hoone.

Kuna aga mälestiseks tunnistamine on pikk protseduur, sätib amet aeg-ajalt prioriteete ümber.

"Lennujaam on alati olnud nimekirjas, aga tol hetkel, kui suhtlus algas, olid meil suhted head ning lennujaam oli nõus ka ise hoonet korrastama, ilma et seda peaks mälestiseks tunnistama. Nad on teinud seda heaperemehelikult ja tahaksin neid tunnustada seni tehtud töö eest," sõnas Martin.

Kui lennujaam andis teada, et nende arendusplaanid puudutavad ka vana terminalihoonet, asus muinsuskaitseamet nendega suhtlema. Koostöö on Martini sõnul olnud konstruktiivne ning amet on lennujaama teavitanud hoone väärtustest.

"Midagi kiiret ja tormakat keegi ei tee. Me vaatame, kuidas mälestiseks tunnistamisega edasi liikuda, aga mitte väga tempokalt, kuna lennujaama esimene arendus ei puuduta vana lennujaamahoonet," selgitas muinsuskaitseameti esindaja, kelle sõnul on amet pakkunud abi arhitektuurikonkursi läbiviimisel ja soovib olla arendusprotsessi kaasatud.

Esmaspäevasel kohtumisel vaatas ehitismälestiste eksperdinõukogu uuesti läbi taotluse, et teha kindlaks, kas hoone on ikkagi mälestise kandidaat.

"Kõik kinnitasid, et hoonel on olemas kõik riikliku kaitse eeldused, tegemist on harukordselt hästi säilinud oma aja tüüpilise ehitisega," ütles Martin. "Nõukogu kinnitas, et tegemist on väärtusliku ehitisega, oma valdkonna ajalugu kandva mäluga, mis on terviklikult oluline ja vajab säilitamist."

Kuna hetkel ei ole hoone otseses ohus ja ka lennujaam on kinnitanud, et küsimus on pikaajalises perspektiivis, jõuavad muinsuskaitsjad Martini sõnul protsessi käigus täpselt läbi rääkida, kuidas hoonet säilitada ja uue terminalihoonega integreerida. Samas soovib muinsuskaitseamet reisiterminali kindlasti tulevikus mälestiseks tunnistada ja liigub selles suunas. Ehituspärandi valdkonna juht selgitas, et mälestiste nimekiri peaks olema esindusnimekiri, kus oleks parim osa meie pärandist.

"Varem või hiljem lennujaama hoone jõuab sinna, aga praegu pole põhjust muretseda, et miski seda ohustaks," võttis ta teema kokku.

Ta lisas, et keskmiselt võtab hoone mälestamiseks tunnistamine aega umbes kaks aastat, kuid kuna kõigi ehitistega ei jõuta samal ajal tegelda, võib see aeg ka varieeruda.

Tallinna lennujaama taristu- ja arendusdirektor Tõnu Mühle ütles esmaspäeval ERR-ile, et lennujaama jaoks ei ole vahet, kas reisiterminali hoone võetakse kaitse alla või mitte, sest eesmärk on teha koostööd, nii et kõik osapooled rahule jääksid. Ta kinnitas, et ilma kokkuleppeta ei hakata midagi lammutama.

Muinsuskaitseamet on varem välja toonud, et hoone teeb väärtuslikuks selle erandlik arhitektuurne lahendus, milles on unikaalsel moel kombineeritud Teise maailmasõja eelsele perioodile iseloomulik funktsionalistlik arhitektuuri vormiesteetika ja Teise maailmasõja järgsel perioodil domineerinud stalinistliku arhitektuuri dekoorielemendid.

Lisaks tähelepanuväärsele välisilmele on hoones suursugused stalinistlikus stiilis interjöörid. Hoone on säilinud autentsena ja see on heas tehnilises seisukorras.