Kinnisvaraeksperdid: Patarei ostjal tuleb arvestada kümnete lisamiljonitega

Eesti kinnisvaraturu asjatundjate hinnangul on Patarei merekindlus niivõrd haruldane objekt, et ostja sellele leitakse. Samas tuleb tulevasel omanikul arvestada muinsuskaitse seatud nõuetega ja kümnetesse miljonitesse eurodesse küündivate investeeringutega.
"See pole tavaline kinnisvara, ostjaskond on üsna piiratud, ja huvilisi on ilmselt ka välismaalt, eeskätt Euroopast," ütles ERR-ile Arco Vara kinnisvarabüroo anaüütik Mihkel Eliste.
Kinnisvaraturg näitab Eliste sõnul ka seda, et ostuhuvi vaevalt on Rootsist ja Soomest, samuti Venemaalt. "Praegu on seis selline, et näiteks Tallinna vanalinna korterite puhul, siis Soome ja Rootsi kodanikud eelistavad pigem müüa, kui osta. Venemaalt ei julgete Eestisse investeeringuid teha," rääkis Eliste.
Venemaa ettevõtjate ostust mõjutab tema sõnul poliitiline olukord ning samuti Danske panga rahapesuskandaal.
Mihkel Eliste sõnul võib ennustada, et ostjaks võiks olla Eesti kohalik arendaja koos välispartneriga.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) pani Patarei merekindluse müüki avalikul enampakkumisel 4,5 miljoni euro suuruse alghinnaga, kuid Eliste sõnul on see marginaalne. "Alghind kujunes kinnisvarafirmadega koostöös, aga arvestada tuleb sellega, et Patarei merekindlus investeeringuks vähemalt 70 miljonit eurot," rääkis Eliste.
Ober-Haus: ost kätkeb riske
Kinnisvarafirma Ober-Haus kutseline hindaja Rain Rätt nimetas Patarei kompleksi väga erandlikuks objektiks.
"Eriline on ruumiplaneering, on erinevad piirangud, väga kehv ehitustehniline seisukord. Eeldab isegi Tallinna oludes väga suurt investeeringut, mille tasuvus mõistliku aja jooksul võib olla tõsiselt küsitav ja äärmiselt kõrge riskiga," rääkis Rätt ERR-ile.
Eestis on Patarei merekindluse võimalikud müügiplaanid juba pikemat aega teada, kuid Rain Räti hinnangul tuleb ostja tõenäoliselt tulla välismaalt.
Patarei ja Lennusadama piirkonnas kehtivad kaks detailplaneeringut, millest tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle tulevasele kinnistute omanikule.
Rätt ütles, et reeglina on detailplaneeringu olemasolu kinnisvaratehingu korral positiivne. "Samas hetkel ei tea keegi, kas see detailplaneering võiks investorile ja ostjale sobida."
Küsimusele, et mille võiks Patarei kompleksi rajada, vastas Rätt: "Kaubanduskeskust tõenäoliselt mitte, turg on juba küllastumas ja Soome turiste järjest vähem. Võib olla hotell koos muuseumiga. Lisaks meelelahutus, okeanaarium või veel midagi merega seonduvat. Elamispindade puhul olen skeptiline, sest enamusele kohalikele ei meeldi kindlasti niiöelda hoone aura. Samas on asukoht mere ääres ja kesklinna läheduses ühes kiiremini arenevas piirkonnas Lennusadama muuseumi naabruses."
LHV juhatuse liige: laenu saamine sõltub ostja plaanidest
LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume ütles ERR-ile, et pank saab otsustada laenu andmist siis, kui on teada, milline on ühe või teise ostja täpne plaan Patarei kinnistuga ning millised on sellest objektist planeeritavad rahavood.
"Ostuhind ei ole siinkohal niivõrd oluline kui see, millistest allikatest on plaan hakata võetavat laenu teenindama ning kui kindel saab pank olla selle rahavoo tekkes tulevikus. Kui head plaani ette näidata ei ole, siis pank sellist ostu ei rahasta sõltumata sellest, kui suur on kinnistut ostes omaniku omafinantseering. Planeeritav rahavoog on kõige aluseks," rääkis Nuume.
Patarei merekindluse müügi enampakkumise periood on kuus kuud, mille jooksul on ostuhuvilistel võimalik kinnistutega ja müügitingimustega tutvuda ning koostada omapoolne pakkumus. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 12. november.
Nuume nentis, et müügihind võib kujuneda 4,5 miljonist kõrgemaks ja ostuhuvilised koostavad praegu täpsemaid finantsplaane.
Toimetaja: Indrek Kuus