"(Opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide esitatud) taotlus on rahuldatud, seega ta (Kurz) kaotas usalduse," ütles parlamendi asespiiker Doris Bures.

Usaldushääletus järgnes niinimetatud "Ibiza-gate´i" skandaalile, mille tõttu paremäärmusliku Vabaduspartei (FPÖ) juht asekantsler Heinz-Christian Strache lahkus ametist.

Kurz lõpetas skandaali tõttu oma konservatiivse Rahvapartei (ÖVP) koalitsiooni FPÖ-ga ja palus president Alexander Van der Bellenil välja kuulutada uued valimised, mis peetakse septembris.

Kurz ütles enne usaldushääletust parlamendis peetud kõnes, et on rahul tööga, mida valitsus tegi viimase pooleteise aasta jooksul.

ÖVP saavutas pühapäeval peetud Euroopa Parlamendi valimistel Austrias kindla võidu ja erakonna leeris valitseb oma liidri umbusaldamisest hoolimata rõõmus meeleolu.

Esmaspäeva õhtul taunis ametist lahkuv valitsusjuht kõnes oma erakonnakaaslastele FPÖ ja sotsiaaldemokraatide (SPÖ) "uut koalitsiooni", kes ühendasid tema sõnul parlamendis jõud vihkamisest ÖVP vastu.

Kurz esitles ennast stabiilse poliitikuna keset Austria praegust segadust ja ütles: "Ma olen endiselt siin ja seisan teie eest".

"Me võime olla kindlad, et nad hakkavad meid ründama...kuid nad ei saa peaada muutust, mida me oleme käima lükkamas," sõnas ta.

Kantsler lubas toetada ka tehnokraatlikku valitsust, mille president peaks peagi ametisse nimetama.

Sebastian Kurzist sai kõige lühemat aega ametis olnud kantsler ning Austria sõjajärgses ajaloos esimene valitsusjuht, kes on lahkunud umbusaldamise tõttu.

Esmaspäeval enne hääletust teatas ka kunagise koalitsioonikaaslase Vabaduspartei juht Norbert Hofer, et tema erakond toetab umbusaldusavaldust, mis korraldatakse pärast koalitsioonivalitsuse lagunemist nn Ibiza-skandaali tõttu.

Kurzi konservatiivne Rahvapartei (ÖVP) saavutas pühapäevastel eurovalimistel suure võidu, kogudes esialgsetel andmetel 34,5 protsenti häältest, mis tähendaks Euroopa Parlamendis kaht lisakohta. 

Usaldushääletus järgneb skandaalile, mille tõttu Vabaduspartei (FPÖ) senine juht juht, asekantsler Heinz-Christian Strache lahkus ametist. Kurz lõpetas skandaali tõttu koalitsiooni FPÖ-ga ja kuulutas septembriks välja ennetähtaegsed valimised.

Skandaal sai alguse, kui Saksa väljaanded Der Spiegel ja Süddeutsche Zeitung avaldasid nende kätte jõudnud videosalvestise, kus paremäärmusluses süüdistatud Austria Vabaduspartei (FPÖ) juht Strache lubas Vene oligarhi sugulasena esinenud naisele kampaaniatoetuse eest avalikke hankeid,.

FPÖ on ka varem paistnud sageli silma hääleka Kremli-sõbralikkusega ning erakond sõlmis koostöölepingu Ühtse Venemaaga pärast Ukraina kriisi puhkemist. Austria senises valitsuses oli FPÖ käes välis-, kaitse- ja siseministeerium ning murelike lääneriikide luureametnikud olid seetõttu koostööd austerlastega piiranud.

Konservatiivset Austria Rahvaparteid (ÖVP) esindav liidukantsler Sebastian Kurz teatas skandaali puhkemise järel, et valitsuskoostöö Vabadusparteiga ei saa enam jätkuda.

"Pärast kõiki neid vahejuhtumeid ei ole lihtsalt võimalik tavapärase elu juurde pöörduda. Pean ütlema - uued valimised ei ole meie soov, need on hädavajadus," märkis ta.

Strache astus tagasi ja Austria president Van der Bellen pakkus välja ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamise septembris.