Rahvapartei kogus 37,2 protsenti häältest, mis on 5,7 protsendipunkti rohkem kui 2017. aastal.

Rahvapartei endine koalitsioonipartner, paremäärmuslik Vabaduspartei (FPÖ) sai 16 protsenti häältest, mis on ligi 10 protsendipunkti vähem kui eelmistel valimistel.

Vasaktsentristlikke sotsiaaldemokraate tundub ootama erakonna kõigi aegade halvim tulemus pärast Teist maailmasõda 22 protsendi häältega. Eelmiste valimistega võrreldes on kaotus 4,9 protsendipunkti.

Suureks võitjaks on rohelised, kes jäid 2017. aasta valimistel parlamendist välja, kuid nüüd on saamas 14,3 protsenti häältest, mis oleks nende parim tulemus.

Väike liberaalne partei NEOS saab lävepakuküsitluse kohaselt 7,4 protsenti häältest.

2017. aasta üldvalimistel sai Rahvapartei 31,5 protsenti, sotsiaaldemokraadid 26,9 protsenti ja Vabaduspartei 26 protsenti häältest.

Endine koalitsioon lagunes mais, kui tuli ilmsiks, et Rahvapartei partneri, paremäärmuslikuks peetud Vabaduspartei esimees Heinz-Christian Strache oli lubanud riigihangete võite naisele, kes esitles end Vene oligarhi õetütrena. Juhtunu tõi avalikkuse ette Hispaanias Ibiza saarel salaja filmitud video, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nn Ibiza skandaal kukutas küll valitsuse, kuid jättis selle juhi, konservatiivse Rahvapartei liidri Sebastian Kurzi maine puhtaks. Seetõttu ennustati võitu just talle.

"Nüüd oleneb kõik valijatest. Ma loodan, et võimalikult paljud austerlased kasutavad oma õigust valida. Olen ootusärevil ja loodan Rahvaparteile head tulemust," rääkis Kurz enne valimisi.

Kurz vajab aga liitlast, sest üksi ta enamust ei saa. Et taastada parempoolne valitsus, tuleks koalitsioon teha taas Vabadusparteiga, mida juhib nüüd Norbert Hofer, kes aga ei osanud arvata, kui hästi tema parteil neil valimistel minna võiks.

"Arvan, et Ibiza skandaal ja hilisemad küsimused partei rahastuse kohta kahandavad meie valimistulemust, kuid olen harjunud koormat kandma," sõnas Hofer.

Vaatlejad ei välista ka Austria esimese kolmikliidu sündi, kui Kurz teeks koalitsiooni hoopis Roheliste ja liberaalse Neose parteiga. Rohelised on aga juba teatanud, et nemad oleks sellega nõus vaid juhul, kui Kurz näitab, et suhtub keskkonnateemadesse tõsiselt.

Suurt koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega ei peeta võimalikuks, kuna Kurzi ja sotside juhi vahel valitseb väidetavalt ületamatu antipaatia.

"Nii nagu kõik valimiste päevad on tähtsad, on see tähtis ka täna, eriti just sellepärast, et sini-musta koalitsiooni taassünni pidurdamine on Austria inimeste kätes. Ma loodan, et valimiskastide juurde tuleb nii palju austerlasi kui võimalik, et valimisaktiivsus tuleb kõrge," rääkis Sotsiaaldemokraatliku Partei liider Pamela Rendi-Wagner.

"Tahaks stabiilset valitsust, mis kestaks vähemalt viis aastat, see oleks suurepärane. Kuid ma ei usu, et seda tuleb," arvas valija Johann Roessler.

"Ma loodan, et need idiootsed parteid, kes selle kõige eest vastutavad, hääletatakse nüüd välja. Ma võiks otse välja öelda, millised parteid, aga nagunii teavad kõik, millest jutt käib," sõnas Gernot Demmich.

Milliseks ka valimistulemused ei kujune, koalitsioonikõnelused saavad vaatlejate hinnangul olema keerulised.

Austriat juhib praegu kantsler Brigitte Bierleini ajutine valitsus, mis sai juunis ametisse ülesandega juhtida riik pühapäevastele valimistele.

Austria rohelised: Kurz peab koalitsiooniks tegema suunamuutuse

Austria Roheliste partei esimees ütles pühapäeval, et erakond kaalub võimukoalitsiooni Sebastian Kurzi Rahvaparteiga ainult juhul, kui konservatiivid teevad "radikaalse suunamuutuse" võrreldes eelmise koalitsiooniga, kus olid Rahvapartei ja paremäärmuslik Vabaduspartei.

"Peab olema radikaalne muudatus poliitikas" võrreldes valitsusega, mida Kurz kuni maini juhtis, ütles roheliste liider Werner Kogler Austria televisioonile pärast seda, kui Austria rahvusringhäälingu lävepakuküsitlus näitas, et rohelised on saamas umbes 14 protsenti häältest.