Sammu põhjuseks on asjaolu, et hetkel kuuluvad nimetatud ministeeriumid Kurzi koalitsioonipartneriks olevale Austria Vabadusparteile (FPÖ), mida on süüdistatud nii paremäärmusluses kui ka Kremli-meelsuses ning see teema on juba valitsusliidu loomisest saadik palju kriitikat pälvinud, kirjutab Politico.

Austrias 2017. aasta lõpus sõlmitud koalitsioonileppega liidukantsler Kurzi Rahvapartei (ÖVP) ja FPÖ vahel sai FPÖ enda kätte nii sise-, kaitse- kui ka välisministri ametikoha.

See omakorda tähendas, et FPÖ-sse kuuluv siseminister Herbert Kickl hakkas muuhulgas vastutama ka julgeolekuteenistuse BVT (Bundesamt für Verfassungsschutz und Terrorismusbekämpfung) eest ning kaitseminister Mario Kunasek omakorda sõjaväeluure HNA (Heeresnachrichtenamt) eest.

Kui Kurzi plaan teoks saab, kaotaks paremäärmusluses süüdistatud erakond oma senise võimu julgeolekuteenistuste üle. Kava kohaselt hakkaksid kaks ministeeriumi saama jätkuvalt julgeolekuteenistustelt vajalikku informatsiooni, samuti hoiaks liidukantsler Kurz oluliste teemadega kursis ka valitsuse asekantslerit, FPÖ esimeest Heinz-Christian Strachet.

Väidetavalt pole Strache põhimõtteliselt sellise muudatuse vastu, kuid on rõhutanud, et tegu on "tundliku" küsimusega, mida ei peaks kiirkorras menetlema.

Põhimõtteliselt oli selline võimalus ka osa omal ajal sõlmitud koalitsioonileppest, sest president Alexander Van der Bellen olevat samuti avaldanud muret seoses asjaoluga, et paremäärmusliku taustaga erakond hakkab korraga kontrollima nii sise- kui kaitseministeeriumi. Varem ei olnud Kurz seda koalitsioonileppe osa lihtsalt tegelikkuses rakendanud.

Austria meedia teatas, tsiteerides muuhulgas liidukantsleri pressiesindajat, et Kurzi otsus on reaktsioon sellele, kui sa avalikuks, et Christchurchi massitulistamises süüdistatud austraalia paremäärmuslane Brenton Harrison Tarrant oli varem annetanud raha Austria identitaarsele liikumisele, mis omakorda on omanud sidemeid FPÖ-ga.

Kurz on kutsunud oma koalitsioonipartnerit üles katkestama igasugused sidemed indentitaarse liikumisega ja ta viitas hiljuti ilmunud artiklile, mille kohaselt olid identitaarse liikumise esindajad üürinud ruume FPÖ-ga seotud hoones. "Sellest mööda vaadata ei ei kuulu valikute hulka," nentis liidukantsler esmaspäeval.

Samuti kinnitas esmaspäeval BVT juht Peter Gridling, et Viin on praeguse seisuga jäetud sisuliselt kõrvale nn Berni klubist ehk foorumist, kus Euroopa luurejuhid omavahel informatsiooni vahetavad.

Kusjuures BVT taandus sealt omal algatusel 2018. aasta kevadel. See samm oli osaliselt seotud skandaaliga, mis sai alguse, kui Kickli juhitud siseministeeriumi algatusel korraldas Viini politsei eriüksus BVT juhi tööruumides läbiotsimise, mille käigus konfiskeeriti ka salastatud informatsiooni, mis puudutas Austria paremäärmuslaste uurimist.

Kuigi nimetatud skandaalile leiti lõpuks teatav lahendus, jäi Austria plaanitud naasmine Berni klubisse siiski ära, sest 2018. aasta lõpus lekkis ajakirjandusse dokument, mis näitas, et Soome võimud palusid Venemaa spioonide uurimisel abi kõigilt Euroopa kolleegidelt, välja arvatud Austrialt.

Meedias on varem korduvalt kirjutatud sellest, et ajal, kui rõhutatult Kremli-meelne FPÖ kontrollib võtmeministeeriume, võib Austria kujuneda Venemaa "aknaks" Lääne luurekogukonda.