Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga vähenes tänavu esimeses kvartalis brutokuupalk 3,2 protsenti, seda peamiselt ebaregulaarsete lisatasude vähenemise tõttu. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli ühe protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutotunnipalk oli esimeses kvartalis 7,90 eurot, mis on seitse protsenti suurem kui eelmise aasta samal ajal.

Reaalpalga tõus oli 5,5 protsenti. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes oli kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses, energeetikas ning info ja side tegevusalal. Võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes nagu organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus, kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.

Brutokuupalk langes esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga kolmel tegevusalal: põllumajanduses, kinnisvaraalases tegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk - 1705 eurot - oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes - 1601 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2019. aasta esimses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harjumaal 1469 eurot ja Tartu maakonnas - 1325 eurot ning madalaim Hiiumaal - 950 eurot, Jõgevamaal - 978 eurot ja Valga maakonnas - 996 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2019. aasta esimeses kvartalis 1798 eurot kuus ja 11,6 eurot tunnis. 2018. aasta esimese kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3 protsenti suurem.

Avaliku sektori palgakasv ületab erasektori oma

"Alates 2017. aastast on keskmine palk kasvanud avalikus sektoris kiiremini kui erasektoris ja see suurendab ka erasektori töötajate palgakasvu ootusi," ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar. "Selleks, et ettevõtted saaksid kehvema nõudlusega kohaneda ega peaks töötajate arvu vähendama, peaks palgakasv edaspidi tõenäoliselt hoopis aeglustuma."

Peale avaliku sektori kiire palgatõusu hoogustab Soosaare sõnul 2019. aastal palgakasvu veel mitu tegurit, näiteks kiirenes miinimumpalga tõus 6,4 protsendilt kaheksani.

Ta lisas, et järjest rohkemate töötajate palgad jäävad vahemikku, kus palgatõusu korral maksuvaba miinimum väheneb.  "Enamike väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajate palk on seotud Eesti keskmise palgaga eelneval aastal ja seegi tõstab keskmist brutopalka."

Soosaar ütles, et ehkki ettevõtete tulevikuootused on pessimistlikumad kui enne, on olukord tööturul töötaja vaatevinklist siiski väga hea.

"Neljanda kvartaliga võrreldes palgakasv esimeses kvartalis küll aeglustus veidi, aga oli ikka veel hoogne. Kiire palgakasv peegeldab endiselt suurt nõudlust tööjõu järele ja osutab tööjõupuudusele. Hiljuti avaldatud andmete järgi kiirenes aasta alguses ka hõive kasv ning tööpuuduse määr oli 4,7 protsendi juures erakordselt madal," rääkis Soosaar.