Statistikaameti kolmapäeval avaldatud andmetest selgus, et keskmine brutokuupalk tõusis kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4 protsenti.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar tõi palgakasvu põhjustena esile tööjõu tootlikkuse kasvu ja inflatsioonitempo kiirenemist, mis kandub edasi ka töötajate palgasoovidesse.

"Samuti näeme, et tööandjad on huvitatud töötajate juurde värbamisest, aga nagu teame, palju vaba tööjõudu ei ole hetkel tööjõuturul saadaval, mis paratamatult tähendab, et palgasurve suureneb," rääkis ta.

Sobivaid töötajaid on Soosaare sõnul raske leida ning suurenenud on ka selliste ettevõtete osakaal, kes ei saa tööjõupuuduse tõttu tootmist laiendada.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik näeb kiire palgakasvu taga samuti tööjõupuudust. Ta tõi välja, et teises kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase üheksa aasta suurim.

Tuleval aastal peaks palgakasv Elmiku hinnangul mõnevõrra aeglustuma. Kuna tööjõu nõudlus jääb pakkumisest suuremaks, siis kiire palgakasv jätkub ja hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv peaks järgmisel aastal tänu maksuvaba tulu tõusule oluliselt kiirenema.

Samas peaks see maksumuudatus palgakasvuootusi mõnevõrra vähendama ning ka miinimumpalga tõus on järgmisel aastal maksumuudatuse tõttu varasemast aeglasem.

"Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutokuupalk järgmisel aastal umbes viis protsenti ja hindadega korrigeeritud keskmine netopalk ligi üheksa protsenti," lausus Elmik.

Palgad langesid ainult põllumajanduses

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste märkis, et palgad langesid ainult põllumajanduses, kus üle aasta kestnud kehva olukorra tõttu piiratakse kulude kasvu ning osa ettevõtteid on tegevuse lõpetanud.

"Keskmise palga kasv püsib tõenäoliselt aasta lõpuni kiire, kuid peaks aeglustuma järgmisel aastal," prognoosis temagi. "Majanduse kasvutempo peaks lähikvartalites aeglustuma, samuti ei suurene järgmisel aastal riigi investeeringute maht senises tempos. Lisaks suurendab keskmise ja madalama palgaga töötajate netosissetulekuid maksuvaba tulu tõus 500 euroni kuus, mis vähendab survet brutopalga tõusuks".

Palgakasv on Lõhmuste sõnul olnud laiapõhjaline ning kiireim ehituses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Ehitussektor on madalseisust välja saanud ning töömahud on viimastel kvartalitel hüppeliselt suurenenud riigi investeeringute toel, mistõttu suurenevad seal kiiresti nii töötajate arv kui ka töötasu. Kaubanduse palgakasv püsib kiire tugeva sisetarbimise ning tööjõunappuse tõttu.

Saartel on palk kesisem madalapalgaliste tegevusalade tõttu

Saaremaal ja Hiiumaal on palgakasv olnud muude piirkondadega võrreldes tagasihoidlik - alla kahe protsendi.

Statistikaameti juhtivstatistik Kai Maasoo ütles kommentaariks, et näiteks Hiiumaal on võrreldes teiste maakondadega palju vähem ettevõtteid ja vähem vabu ametikohti.

"Üks suur mõjutaja on nii Hiiu kui Saare maakonnas ka see, et kõige enam ongi seal neid tegevusvaldkondi, kus on brutokuupalk madalam. Enim on levinud põllumajanduse, metsamajnduse ja kalanduse tegevusala, ka muud teenindavad tegevused, kus brutokuupalk on üleüldse kõige madalam," selgitas ta.

Varem madalamate palkadega silma paistnud Ida-Virumaal on palgad hakanud kerkima ja seda võib seostada nafta hinna tõusuga.

"Ida-Virumaad mõjutab kõige enam mäetööstus ja kui vaatame kolmandat kvartalit, siis mäetööstuses, samuti ehituses kasvas brutokuupalk kõige kiiremini. See mõjutab just Ida-Virumaal bruto aastakasvu," lausus Maasoo.

Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot.