"Loomulikult polnud see hea uudis, et teaduse rahastamise kasvuga on probleeme. Ent praeguse valitsuse kritiseerimisel tuleb siiski silmas pidada kaht asjaolu. Esiteks polnud varem teada, et eelarve seis nii keeruline on, ning see keerulisus pole praeguse võimuliidu süü. Teiseks käib praegu teadusele lisaraha otsimine ja mina tahaksin küll rahastuse kasvu osas olla optimistlik," ütles Valge ERR-ile.

5. juunil esimest hoiatusstreiki kavandavaid teaduskolleege Valge ei kritiseerinud, kuid kutsus neid üles valitsusele aega andma.

"Enda eest tuleb seista. Aga rahu, ainult rahu. Oleme rahastuse kasvu pikka aega oodanud. Valitsuses ei ole mustkunstnikuid, kes silindritest küülikuid välja võluvad, aga olen veendunud, et oma võimete ja Eesti vabariigi riigieelarve piirides teeb valitsus maksimumi," rääkis ta.

Valge hinnangul on rahastuse kasvuga koos otstarbekas ka teaduse rahastus- ja hindamissüsteemi muutmine Eesti-kesksemaks, nii et Eesti ühiskond ja majandus saaks Eestis tehtud teaduses otsesemat kasu.

"Aga see muutmine ei saa tõenäoliselt ruttu toimuma, või tegelikult ei oska ma üldse prognoosida, millal saab sellega tegelema hakata," lisas ta.

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Mario Kadastik ütles teisipäeval, et teaduse rahastamise külmutamine tähendab, et Eesti jääb ilma oma noortest teadlastest. Valge sõnul juhtub see nii vaid sel juhul, kui teaduse rahastamiseks mõeldud summad külmutatakse riigi poolt pikaks ajaks.

"Pikemas perspektiivis jagan küll (Mario Kadastiku arvamust), see tähendab, kui teaduse rahastamine tõesti aastateks peaks külmutatama. Aga seda valitsus ju ei tee, kui ei tule just sõda, epideemiaid ega looduskatastroofe. Nendel juhtudel lahkuksid noored teadlased ka neil põhjustel," märkis Valge.

Aadu Must: teeme tööd, et asja parandada

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles ERR-ile, et riigieelarve rahaeraldiste üle vaidlemine pole midagi erakordset ning et enne riigieelarve vastuvõtmist riigikogu poolt ei tasu ennatlikke järeldusi teha.

"Eks see päris eelarve küpseb, küpseb ja sealt tuleb muresid ja erinevaid probleeme kindlasti palju ja nii on see alati olnud. Kultuurikomisjon omalt poolt, võite uskuda, teeb kõik selleks, et neid asju normaliseerida ja me teeme seda kõikidel etappidel, enne kui eelarveprojekt üldse valmis saab ja riigikogus menetlemise käigus. Mida me muud saame teha? Öelda et hurraa, kõik on halvasti, küll on tore – no seda ju ei juhtu," rääkis ta.

"Alati võib öelda, et laev on juba põhjas. Kuni ei ole riigikogu eelarvet vastu võtnud, seni me (kultuurikomisjon – toim.) teeme tööd, et asja parandada. Nii lihtne see ongi, muud ei ole," ütles Must.

Kui aprillis leppisid võimuliidu erakonnad ehk Keskerakond, EKRE ja Isamaa kokku, et tõstavad riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite taseme ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), siis mais kokku lepitud nelja aasta riigieelarve strateegia näeb ette vaid rahastuse säilitamise senisel tasemel ehk 0,7 protsenti SKP-st.