Teisipäeval ütles Läti rahandusminister Janis Reirs BNS-ile, et Läti läheb kaasa Eesti otsusega langetada alkoholiaktsiisi ning, et et see võib sündida juba käesoleval aastal, kuid see oleneb, kui kiiresti valitsus ja koalitsioonipartnerid kokkuleppele jõuavad.

Helme sõnul on tegemist spekulatsiooniga. "Kui ma eile vaatasin uudiskajastusi, siis meile kanti juba ette mingit sellist pilti, kuidas lätlased ja soomlased tulevad meiega hinnasõtta maksude alal. See kindlasti ei ole adekvaatne ülevaade sellest, mis meil naabrite juures toimub. On täiesti iseenesest mõistetav ja loogiline, et kui me siin ühisel turul oleme ja piirikaubandus on olemas, siis kõik naabrid vaatavad, mida teised teevad. Täiesti mõistetav on ka see, et meie aktsiisi liigutused omavad teatavat mõju nii Soomele kui ka Lätile, ja on täiesti mõistetav, et nad sellele olukorrale otsa vaatavad ja oma edasisi tegevusi planeerivad. See ei tähenda, et meil oleks koheselt kindlalt võimalik öelda, et kas Soome või Läti hakkavad oma aktsiisipoliitikat kiiremas korras muutma. Sellist väidet teha on väga julge spekulatsioon," rääkis Helme valitsuse pressikonverentsil.

Välisminister Urmas Reinsalu kommenteeris samuti alkoholiaktsiisi langetamist ja ütles, et tegemist on kaubanduspoliitilise sammuga.

"Ka peale neid aktsiisilangetusi jääb sissetulekutega võrreldes meie alkoholi tase üheks kallimaks Euroopas. Me pidasime silmas ka rahvatervise argumenti. Me ei tee seda selleks, et inimesed jooksid rohkem õlut ja viina ning täidetaks riigieelarve kaukaid. Mõte on selles, et kui inimesed seda õlut ja viina soovivad, ostaksid nad seda Eestist, mitte Eestist väljastpoolt. See on kaubanduspoliitiline samm, mitte alkoholi kättesaadavamaks muutmise samm," lausus Reinsalu.

Reinsalu rõhutas, et rahandusministeeriumi prognoosid näitavad, et kui tarbijakäitumine muutub Eesti piiridest väljastpoolt Eestisse, siis tegelikult ka paranevad maksulaekumised.

Helme kommenteeris ka seoses alkoholiaktsiisi langetamise ja teadusrahastuse SKP-st ühe protsendini viimisest loobumisega tekkinud kontrasti.

"Siin kuidagi seostatud, et vaadake, milline napakas valitsus, et õlle ja viina hinna teeb odavaks ja siis teadlastelt raha võtab ära. See on erakordselt eksitav või pahatahtlik väide," sõnas Helme.

"Selle aktsiisi langetusega me ikkagi loodame saada eelarvesse raha juurde," lausus Helme.

"Kui rahvatervise aspektist rääkida, siis senikaua kui meie rahvatervist juhib veerandi ulatuses Läti riik, siis me rahva tervisega efektiivselt tegeleda ei saa. Me peame suutma tuua tarbimise Eestisse ja siis on meil võimalik selle rahvatervisega tegeleda," lisas rahandusminister.

Helme: teadlaste protest on poliitiline asiotaaž

Helme ütles, et kui teadusrahastus suureneb miljonites eurodes rekordtasemele, siis tema hinnangul on streikide korraldamine teadlaste poolt poliitiline asiotaaž. "Ma ei tea, kas see on punaprofessorite vimm praeguse valitsuse vastu või on seal midagi muud taga, aga see ei ole adekvaatne," ütles Helme.

Urmas Reinsalu reageeris Helme väljaütlemisele. "Ära Martin ka nii ütle, et punaprofessorid, mure on ju reaalne," lausus Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratase sõnum teadlastele valitsuse pressikonverentsil oli, et ta seisab jätkuvalt selle eest, et teadus- ja arendustegevus saaks 1 protsendi SKP-st.
"Ega meie ei ole õnnelikud, et meil täna ei ole võimalik rohkem seda protsenti tõsta, aga kindlasti nii ruttu kui võimalik tuleme selle juurde tagasi. Ja see on selle aasta septembris, et vaadata uuesti üle neid võimalusi," lausus Ratas.

Ratas lisas, et on sel nädalal olnud ühenduses kõikide Eesti ülikoolide rektoritega ja neile olukorda selgitanud.