"Tööjõu nappusest räägitakse ammu, juttu sellest alustati ka valitsevas koalitsioonis. On ühine mõistmine, et Läti elanikkond kahaneb nii suremuse kui ka väljarände tõttu 7000-8000 inimest aastas," lisas ta.

Viimase viie aastaga on sündimuse suurendamisse pandud umbes sada miljonit eurot, kuid olukord ei ole märkimisväärselt paranenud.

Kolmas võimalus on innustada sisserännet, märkis Karinš.

"Valitsuserakonnad ei ole selles veel ühel meelel, kuid mina isiklikult olen veendunud vajaduses soodustada targa tööjõu sisserännet valitsuse väljatöötatud reeglite lausel, lubamata kontrollimatut rännet," ütles ta.

Lähiajal lähevad kõik Läti koolid üle läti keelele, mistõttu identiteedi kaotamise ohtu enam ei ole, märkis peaminister.

"Mitte kõik poliitilised jõud ei ole valmis sisserännet soodustama, kuid läbirääkimised selleks käivad ja tuleb liikuda selles suunas. Arvan, et läti keel ja kultuur ohus ei ole ja me suudame sisserändajad lõimida," ütles ta.