Varem paika pandud ehitustööd Kose-Ardu ja Ardo-Võõbu lõigul on maanteeameti kinnitusel graafikus, sügisel algab tee asfalteerimine. Ka Võõbu-Mäo lõigu projekt on valmis, ehitusraha olemas ja tööd algavad tuleval aastal.

Kuid kas üldse ja millal jätkub neljarajalise tee ehitamine Mäost Tartuni, pole veel teada.

Maanteeameti teehoiuteenistuse direktor Raido Randmaa ütles ERR-ile, et kõik sillad, viaduktid ja ökoduktid on valmis, lõpukorral on mullatööd ja käsil on killustikaluste ja loomatarade ehitamine," rääkis Randmaa.  

"Suve teises pooles juba saame alustada ka asfalteerimistöödega ja loodame järgmise aasta teises pooles need kaks lõiku avada liiklusele," ütles Randmaa ja lisas, et kui võimalus avaneb, võidakse need teelõigud avada ka varem.

Randmaa kinnitusel on raha olemas ka Võõbu-Mäo neljarajalise tee ehituseks, lõik peab valmima aastaks 2022. Praegu on projekteerimine lõppfaasis ja käib maade ostmine, nii et järgmisel aastal loodetakse ehitama hakata.

Tartu maakonnas jätkub Pikknurme ja Puurmanni vahelise 2+1 möödasõiduala ehitamine. Kas see võib tähendada, et osa Tallinnast Tartusse viivast teest ei ehitata kunagi neljarajaliseks, Randmaa vastata ei osanud.  

"Seda ei julge ma nüüd küll praegu väita. Tean, et ka käesoleval aastal juba teehoiukava uuendatakse ja vaadatakse üle. Ei saa kindlasti öelda, et [neljarajalist teed] mitte kunagi ei saa, aga ei julge ka ennustada midagi, enne kui plaanid kindlalt paigas on," rääkis Randmaa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Julia Bergštein ütles, et koos valitsuse nelja aasta tegevuskava kinnitamisega sai ministeerium ülesande välja töötada uus teehoiukava aastani 2030.

"Mille me peame esitama novembris sellel aastal, kus me kajastame kõikide põhisuundade, s.o Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Tartu 2+2 arendustegevused, kogu tegevuskava ja maksumuse prognoosi," lisas Bergštein.

Küsimusele, et kui tõenäoliseks ta ise peab, et lähiaastail saab üldse jätkata Mäo-Tartu tee neljarajaliseks ehitamist, vastas Bergštein, et seda näitab rahandusministeeriumi analüüs, mis peab valmima aastaks 2020.

"Meie esitame siis tegevuskava, kuidas see asi võiks tehniliselt ja rahaliselt välja näha. Ja hiljem juba siis kas see on ka rahaliselt teostatav," rääkis Bergštein.