Riik eelarvestrateegias maanteede neljarajaliseks ehitamist ette ei näe ({{commentsTotal}})

Tee-ehitus.
Tee-ehitus. Autor/allikas: maanteeamet

Riigieelarve strateegias (RES) aastateks 2020-2023 ei ole ette nähtud raha põhimaanteede neljarajaliseks ehitamiseks. Majandusministeeriumi teatel saab niisuguste teede ehitamise osas selgust alles pärast uue teehoiukava koostamist ja lisarahastuse võimaluste välja selgitamist.

Valitsus kinnitas 30. mail valitsuse tegevusprogrammi aastateks 2019-2023 ja seal on muu hulgas kirjas: "Seame eesmärgiks põhimaanteede (Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Pärnu) neljarealiseks väljaehitamise". Eesti põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine sisaldus ka kõigi valitsuserakondade valimislubaduste hulgas koos klausliga, et vajadusel võtab riik selleks laenu.

Eelmisel nädalal valitsuses heaks kiidetud eelarvestreteegias selline plaan aga ei kajastu.

"RES-is hetkeseisuga neljarajaliste maanteede väljaehitamist ei ole, kuid nende saatus selgub uue teehoiukava koostamise ja lisarahastuse võimaluste välja selgitamise järel," kinnitas majandusministeeriumi peaspetsialist Taavi Audo ERR-ile.

Ta selgitas, et majandusministeeriumile on pandud ülesanne esitada novembriks uus riigiteede teehoiukava aastateks 2021-2030 ja seal kajastuvad ka kõikide põhisuundade 2+2 arendustegevused.

Lisaks sellele tuleb rahandusministeeriumil tuleva aasta juunis esitada analüüs uue teehoiukava tegevuste ellu viimise täiendavate rahastamisvõimaluste kohta.

Järgmisel aastal eraldab riik eelarvestrateegia kohaselt 112 miljonit eurot riigimaanteede koondprojekti jaoks ning edasistel aastatel 108 ja 107 miljonit eurot.

Audo sõnul sisaldavad need summad riigimaantee teehoiukavas ette nähtud töid, välja arvatud raha Kose-Mäo, Via Baltica ja Aaspere-Haljala teelõikude ehitamiseks, ning riigiteede hoiuks vajalikke investeeringuid nagu maade soetamine, hoonete remont, tehnoloogilised arengud ja IT-investeeringud.

Täpsemalt tähendab see aastas kuni 400 kilomeetri kruusateede remonti, 900-1200 kilomeetri kattega teede säilitusremonti, 150-200 kilomeetri kattega teede taastusremonti, kuni 30 silla taastusremonti, aga ka müratõkkeid, liiklusohtlike kohtade ümberehitusi, 50-100 kilomeetri kruusateede tolmuvabaks muutmist, projektide ettevalmistamist, rekonstrueerimist ja ehitamist.

Riigiteede teehoidu suunatakse RES-i kohaselt järgmisel aastal 288 miljonit eurot, edasistel aastatel see summa aga järjest väheneb: 2021. aastal 247 miljonit, 2022. aastal 234 miljonit ja 2023. aastal 209 miljonit eurot.

Kohalike omavalitsuste teedesse suunatakse tuleval ja ületuleval aastal ligi 34 miljonit eurot ning 2022. ja 2023. aastal 29 miljonit eurot.

Audo juhtis aga tähelepanu, et need summad ei sisalda Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 tulemusreservi ega ka 2021. aastast hilisema perioodi välisvahendeid, kuna läbirääkimised EL-is alles kestavad.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: