"Ministeerium kaalub Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) taotluse esitamist, kui asjaolud selginevad. Töötukassal on täna olemas vahendid, et alustada koondatavatele vajalike teenuste osutamist. Kui selgub vajadus täiendavate teenuste järele, esitame EGF-ile taotluse," ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul teisipäeval ERR-ile.

Eesti Energias on põlevkivi kaevandamise ja põlevkivist energia tootmisega tegelevate üksuste töötajate arv käesoleva aasta algusest vähenenud ligi 400 inimese võrra. Majandusminister Taavi Aas tunnistas esmaspäeval ERR-ile, et koondatavate arv võib kasvada 1000 inimeseni.

Rammuli sõnul tegeleb ministeerium tihedas koostöös töötukassaga koondatute täpsemate vajaduste väljaselgitamisega, näteks sellega milline onnende profiil, millised on kohapeal võimalused uut tööd leida ja millised täiendavad teenused on vajalikud.

Kui Eesti otsustab pöörduda Euroopa globaliseerumisfondi poole, siis üldjuhul peab EGF projekti jaoks koondatuid olema vähemalt 500 ühes ettevõttes või sektoris. "Eestil on ka võimalik kasutada väikeriigi erandit ja vahendeid saab teatud juhtudel ka väiksemate koondatavate puhul taotleda," märkis Rammul.

Kui Eesti viimatei 2016. aastal EGF-ilt toetust küsis, siis see hõlmas 1500 koondatud ja projekti eelarve oli koos omafinantseeringuga umbes 1,8 miljonit eurot. "Summa suurus sõltub plaanitud tegevustest ja sihtrühma suurusest," selgitas ministeeriumi osakonnakjuhataja.

EGF toetus laekub liikmesriigile ühekordse sajaprotsendilise ettemaksena ning Euroopa Komisjoni ettepanekul Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt tehtav rahastamisotsus võtab tavapäraselt aega umbes pool aastat.

"Reeglina alustavad riigid tegevuste rakendamist enne EGF vahendite laekumist oma vahenditest, et mitte viivitada teenuste pakkumisega koondatutele ja saavutada maksimaalne mõju. Seda tegime ka eelmise EGF taotluse puhul. 2016. aastal Ida-Virumaa suurkoondamiste puhul taotleti toetust EGF-ist 11. mail, kuid rahastamisotsus allkirjastati 23. novembril. Meetmetega alustati varem ja selleks kasutati töötuskindlustusvahendeid," ütles Rammul.

Selle projekti raames pakuti koondatutele tasemeõppes osalemise toetust, kus osales 126 inimest. Lisaks osutati programmist tööturukoolitust, mida sai 398 isikut, keelekoolitust - seda sai 198 isikut, mobiilsustoetust sai 29 isikut. Suurt huvi tasemeõppe vastu põhjustas asjaolu, et paljud sihtrühma kuuluvad inimesed olid pikki aastaid ühes ja samas valdkonnas või ametis töötanud, nende baasharidus oli aegunud ning olemasolevaid oskusi-teadmisi praegusel tööturul niivõrd enam ei vajata. Enim siseneti tasemeõppe toetuse meetmesse Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kondiitri (22 inimest), rätsepatöö (14), ärikorralduse spetsialisti (13) ja elektriku (11) erialadel.