Ekspert: põlevkiviga jätkates petab Eesti nii ennast kui teisi ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Otsides võimalusi põlevkivienergeetikaga jätkamiseks petab Eesti nii ennast kui rahvusvahelist üldsust, leiab Vikerraadios reedel esinenud ekspert.

"(Eesti käitumine) on minu meelest püüd ennast ja võib-olla ka teisi petta. Ma arvan, et see ei ole väga jätkusuutlik lahendus. Pigem peaks rohkem ja tugevamalt investeerima uutesse, puhtamatesse innovaatilistesse lahendustesse," ütles Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juht Lauri Tammiste saates "Uudis+".

Vastates ajakirjanik Arp Mülleri küsimusele, kuidas hinnata valitsuse soovi taotleda Euroopa Liidust põlevkivienergeetika toetamiseks riigiabi luba või kiirendada põlevkiviõli tehaste või ka rafineermistehase ehitamist, leidis Tammiste, et see on tegelikkuse eest põgenemine.

"Minu arvates on see püüd meeleheitlikult eirata reaalsust. Ku me vaatame globaalselt, siis on selge, et CO2 hinnastamine, kõik regulatsioonid Euroopa Liidus ja mujal, kuhu me täna põlevkiviõli ekspordime - need regulatsioonid lähevad järjest karmimaks," rääkis ekspert. "See on see, et teeme natuke rehepappi - me küll globaalselt räägime, käime Euroopa Liidus ja mujal koosolekutel ja allkirjastame deklaratsioone ja direktiive, aga tegelikult jätame oma suure süsimusta jalajälje kuhugi mujale. Müüme oma kütteõli kuhugi mujale, Aafrikasse, kus regulatsioonid täna veel ei ole nii nõudlikud," rääkis Tammiste.

Tema hinnangul on täiendavad investeeringud põlevkivitööstusess majanduslikult äärmiselt kõrge riskiga, aga lisaks ka vastutustundetud.

Tammiste rõhutas, et juttu vajadusest vähendada emissioone on räägitud aastakümneid, aga Eestis on loodetud, et muutuma ei pea mitte meie, vaid teised. Samas on Eesti põlevkivisektor olnud ka nii suur, et on olnud raske ette kujutada, et see hääbub ja ära peab kaduma, tõdes ta. "Seda olnud psühholoogiliselt raske endale tunnistada ning teisalt on sellise suure laeva pööramine, uute töökohtade loomine kindlasti ka raske," rääkis ekspert.

Tammiste viitas ka sellele, et Eesti riigijuhid on aastaid osalenud emissioonide piiramise kokkulepete sõlmimises ning näiteks Euroopa Liidu eesistumise ajal 2017. aastal võeti Eesti juhtimisel vastu mitmeid olulisi kokkuleppeid kliimasoojenemise pidurdamiseks ja CO2 emissioonide vähendamiseks.

Tammiste hinnangul võiks valitsus panna ametisse ühe konkreetse inimese, kes vastutab põlevkivienergeetikast väljumise eest ning koordineerib sellekohaseid tegevusi

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallina keskuse juht tõi näiteks Rootsit, mis arvutab oma süsinikujalajälge ka selle, mis toodetakse mujal, aga tarbitakse Rootsis. "Ma vaatan väga positiivselt seda, kuidas Rootsi on hakanud arvutama seda, mis on nende kogu ühiskona tarbimise jalajälg. Ja selgus, et 60 protsenti sellest süsiniku emissioonist põhjustavad nad läbi oma imporditud kauba - kauba, mis nad ostavad Hiinast, Indiast, kust iganes," rääkis ta.

Tammiste on varasemalt töötanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis nii energeetikaosakonna kui ka majandusarengu osakonna juhina, Eleringi nõukogu esimehena, keskkonnainvesteeringute keskuses ja arengufondis.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: