Lisaks liikmesriikidele esitatud soovitustele järgmiseks kuni 12-18 kuuks soovitab Komisjon lõpetada Hispaania ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ning võtta vastu rida dokumente, mis on seotud stabiilsuse ja kasvu paktiga (Stability and Growth Pact), märgiti pressiteates.

Eestile soovitab Euroopa Komisjon järgmist:

* tuleks tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2020. aastal 4,1 protsenti, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 protsenti SKP-st. Komisjoni hinnangul on Eestil risk stabiilsuse- ja kasvupaktis kokku lepitud eelarvereeglitest märkimisväärselt kõrvale kalduda;

* tuleks tagada efektiivse järelevalve ja rahapesuvastase raamistiku rakendamine;

* tuleks otsida lahendusi tööjõu oskuste nappuse leevendamiseks tööturul ning edendada innovatsiooni. Selleks tuleks tõhustada haridus- ja koolitussüsteemi ning viia see paremini vastavusse tööturu vajadustega. Samuti tuleks tugevdada sotsiaalkaitsesüsteemi  ning muuta sotsiaalteenused inimestele kättesaadavamaks. Seejuures on oluline sotsiaalteenuste parem integreerimine tervishoiuteenustega ning inimestele taskukohasemaks muutmine;

* tuleks parandada sotsiaalset turvavõrgustikku ning tagada parem ligipääs sotsiaalteenustele;

* tuleks rakendada meetmeid soolise palgalõhe vastu, sealhulgas soovitatakse muude meetmete hulgas suurendada palkade läbipaistvust;

* tuleks pöörata rohkem tähelepanu investeeringutele jätkusuutlikku transpordi- ja energiataristusse. Siin on eriti teemaks ääremaaks oleva Eesti transpordiühendused muu Euroopaga ning vajadus liituda Euroopa elektrisüsteemiga;

Samuti märgitakse, et Eestis jätab investeerimine innovatsiooni ja teadusarendusse, eriti erasektori poolt kõvasti soovida. Samuti kärbib majandust näiteks ka pankrotimenetluste liigne venimine.

Aastaga on sõnastus karmistunud

Eelarvenõukogu aseesimees Andrus Alber märkis, et sõnastus on aastaga karmistunud, sest varem rääkis komisjon mõningase, nüüd aga olulise kõrvalekaldumise ohust.

Rahandusministeeriumi kinnitusel lähtub komisjon oma hinnangutes mai alguses valminud kevadprognoosist.

"Euroopa Komisjon, kui ta oma hinnanguid andis, tugines oma kevadprognoosile, mis sai valmis mai alguses. See tähendab seda, et selles soovituses ei ole arvestatud valitsuse otsustega, mida ta tegi riigieelarve strateegia raames mai lõpus. Kevadprognoosi järgselt ka meie prognoosis paistis, et pilt ei ole kooskõlas eelarveseadusega ja seda tuleb hakata parandama ja seda sisuliselt Euroopa Komisjon praegu soovitabki," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste "Aktuaalsele kaamerale".

"Olukord on muutunud. Iseasi, kuidas see hinnang oleks selle uue eelarvestrateegia valguses. Ühelt poolt rahandusministeerium on kinnitanud, et on suudetud kulutusi kontrolli all hoida, samas siin on näiteks aktsiisilangetus, mis rahandusministeeriumi hinnangul on neutraalse mõjuga eelarvele. Mul on ikka päris raske uskuda, et 25-protsendiline aktsiisilangus kuidagi riigieelarve tuludes ei peegeldu," kommenteeris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lisaks osutab komisjon tähelepanu vajadusele tõhustada võitlust rahapesuga ja tööjõuturu pingelisele olukorrale.