Ratas kommenteeris nii erakorralise pensionitõusu küsimust, mille kohta on viimastel päevadel levinud vastakad väited kui ka osa riigieelarvest palka saavate inimeste töötasu küsimust.

"Me oleme eakatele öelnud välja selle, et kui järgmisel aastal toimub pensionide indekseerimine ja väga suure tõenäosusega keskmine vanaduspension saab olema suurusjärgus 517 eurot, siis see tähendab seda, et tulumaksuvaba miinimum 500 eurot seda ei kata enam ära. Me oleme otsustanud, et me eakatele lisame juurde 50 eurot, et keskmine vanaduspension oleks ka aastal 2020 tulumaksu alt väljas," selgitas Ratas pensioniteemat.

Edasi rääkis ta, et politsei, päästeametnike, sotsiaalhoolekandes töötavate inimeste, õpetajate ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palka on riik püüdnud jõudumööda viimastel aastatel tõsta.

"Järgneval aastal tänase riigi eelarvestrateegia kohaselt me ei näe ette palgatõususid. See ei ole hetkel riigile võimalik, aga ma ei näe ka võimalust, et me nendes valdkondades läheme palkasid kärpima," sõnas Ratas.

Esimesed märgid eelarve pingelise olukorra kohta tulid Ratase sõnul märtsi lõpus-aprilli alguses ning selle üheks põhjuseks oli see, et majanduskasv kujunes möödunud aastal prognoositust kiiremaks, kuid eelarve laekumised, eelkõige aktsiiside osas ei tulnud selle kasvuga kaasa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Teisalt oli see seotud teatud ülekuluga, mis 2018 tehti. Väga palju on seotud sotsiaalvaldkonnaga, näiteks vanemahüvitis, ka pensionite puhul oli suurem väljamakse. Ja 2018 lõpus oli teadmine, et kuna on eelarvepositsioon hea, mida kinnitas ka Eesti Pank ja Euroopa Komisjon, et teatud investeeringuid võiks veel 2018. aasta lõpus püüda teha. Ja see andis tulemuse, et ka investeeringute osas teatud ülekulu tuli," selgitas Ratas.

Kolmapäeval samuti riigikogu ees küsimustele vastanud rahandusminister Martin Helme (EKRE) ei usu, et Läti Eesti alkoholiaktsiiside langetamisega kaasa läheks, nagu sealsed kaupmehed nõuavad.

"Kui nüüd lätlased peaksid hakkama langetama oma aktsiisi, siis nad on täpselt sama küsimuse ees nagu Eesti, et kui me langetame aktsiisi määra, siis kodumaise tarbimise laekumised vähenevad oluliselt ja mille arvel nad siis seda kompenseerivad. Ma ei kujuta ette, et lätlased otsustavad radikaalselt langetada alkoholiaktsiisi lootuses, et siis Eestist väike piirikaubandus tuleb ja kompenseerib. See ei anna matemaatiliselt välja," rääkis Helme.

Helme sõnul kuulis tema esimesi ülevaateid eelarve pingelisest seisust koalitsiooniläbirääkimistel.

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas juba teisipäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et muutunud eelarvetingimuste tõttu ei saa kultuuritöötajate miinimumpalkade tõus toimuda samas tempos kui eelnevatel aastatel.

"Ma ei usu, et kultuuritöötajate miinimumpalk samas tempos tõuseb. Siin on kaks põhjust. Esiteks, eelarve tingimused on muutunud. Viimasel aastatel on kulutatud rohkem kui eelarve baas lubas ja nüüd tuleb see ära klattida. Läbi huumoriprisma võib öelda, et pingutame selle nimel, et järgmine valitsus saaks alustada korras eelarvega."

Rahandusministeerium teatas ERR-ile, et kuigi 2020. aasta riigieelarve kulutuste maht on 2019. aasta riigieelarvest ligikaudu kolmesaja miljoni euro võrra suurem, leppis valitsus kokku ministeeriumide valitsemisalade tegevuskulude ja tegevustoetuste kokkuhoius.

Tegevuskulude ja tegevustoetuste kokkuhoidu on riigi eelarvestrateegiaga ette nähtud 2020. aastal 84 miljonit eurot, 2021. aastal 112 miljonit eurot, 2022. aastal 45 miljonit eurot ja 2023. aastal 45 miljonit eurot.

Kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub praeguse plaani järgi sügisel riigieelarvearutelude käigus.

"Lõplikke otsuseid enne rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ja sügisest eelarvearutelu ei langetata, kuid võimalused tuleb üle vaadata. Kõik ministeeriumid vaatavad oma võimalused üle ja leiavad kokkuhoiukohad ise," seisis rahandusministeeriumi teates.

Järgnevatel aastatel vaatab valitsus detailsemalt üle riigieelarve kulud, et leida täiendavaid kokkuhoiukohti.