Me saame vastakaid signaale - Eesti majandus justkui kasvab, samas on teada antud, et neljapäeval avaldatakse valitsuse kärpekava. Mis on juhtunud?

Kui eelmise aasta sügisel tegi valitsus riigieelarvet - see on 2018. aasta septembris -, siis me tegime seda suvise prognoosi põhjal. Selle prognoosi põhjal me nägime seda, et 2019, 2020 ja 2021 on eelarve struktuurses tasakaalus ja 2022 on eelarve väikeses ülejäägis - 0,1 protsenti. Seda kinnitas eelmise aasta lõpus nii Eesti Pank kui Euroopa Komisjon.

Nüüd, rahandusministeeriumi uus hinnang tuli selle aasta aprillis, mis näitas seda, et eeskätt eelmise aasta lõpus, novembris-detsembris, meil oli majanduses suurem kasv ja nii palju kui majandus kasvas, ei laekunud tegelikult eelarvesse tulusid. Eeskätt oli aktsiisituludes alalaekumine. Teiselt poolt oli eelmisel aastal ka teatud ülekulud, eeskätt sotsiaalvaldkonnas ja investeeringutes.

Keskerakond ütles oma valimislubadustes, et tõstetakse erakorraliselt pensione. Nüüd on teie enda ettepanek, et seda võiks teha raha eest, mis tuleb praegustelt pensionikogujatelt. Opositsioonipoliitik Jürgen Ligi hinnangul on see plaan äärmiselt küüniline. Kuidas vastate?

Kui me räägime erakorralisest pensionitõusust, siis see on jätkuvalt koalitisooni prioriteet, aga me peame arvestama ka reaalsete rahaliste vahenditega. Tõesti, poliitiline otsus ja soov on see, et erakorraline pensionitõus tuleb. Kui suur, mis ulatuses ja mis ajal, see on samuti selle aasta sügise otsus, kui me arutame järgmise aasta eelarvet.

Tõsi on ka see, et üheks katteallikaks me näeme seda, et kui teine sammas muutub vabatahtlikuks, siis minu arvates on väga mõistlik, et need vahendid, mis sealt üle jäävad, liiguvad just erakorralise pensioni tõusuks.

Teaduse rahastus ei suurene, ometi andsite detsembris allkirja ja mehesõna, et ühe protsendini SKP-st see liigub. Mida te ütlete teadlastele?

Teaduse rahastuse prioriteet, et jõuda sellega avaliku sektori poolt ühe protsendini, on jätkuvalt poliitiline kokkulepe ja jätkuvalt ka meie eesmärk. Detsembris allkirjastatud dokumendile, kuhu kõik erakonnad panid allkirja, on rahaline olukord riigis aprillikuise info põhjal väga tugevasti muutunud.

Te olete valitsust juhtinud kaks ja pool aastat. Millal riigi rahanduse juhtimises viga tehti?

Kui me vaatame neid viimaseid prognoose, siis saame öelda seda, et prognoosid ei ole vastanud eelmise aasta osas, eeskätt eelmise aasta viimase kvartali osas. See on see koht, kus tänane valitsus peab neid rahalisi positsioone parandama.

Ehk siis, millal tehti viga ja kas see on halvasti juhitud rahandusministeerium olnud, mida on juhtinud Isamaa, või see on halvasti juhitud valitsus, mida on juhtinud kaks ja pool aastat Keskerakonna juht Jüri Ratas?

See on väga õigustatud küsimus. Eks Eesti ühiskonnas me alati tahame küsida, kes on süüdi ja näidata näpuga. Peaministrina kindlasti ei näita mina näpuga ei rahandusministeeriumile, rahandusminiseeriumi ametnikele. Lõppkokkuvõttes seda vastutust valitsuses kannab alati peaminister ja see alati ei sõltu, kuskohas täpselt on viga tehtud. Nagu ma ütlesin, siis ka rahandusministeeriumi andmed, et eelmisel aastal ei olnud laekumised sellised nagu tegelikult majanduskasv seda näitas ja prognoositi, see selgus selle aasta teise kvartali alguses.