Euroopa Komisjon langetas euroala majanduskasvu prognoosi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

kahe keele oskus lisab palgale juba 175–270 ja kolme keele oskus 200–327 eurot.
kahe keele oskus lisab palgale juba 175–270 ja kolme keele oskus 200–327 eurot. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Komisjon langetas euroala tänavuse kasvuprognoosi 0,1 protsendipunkti 1,2 protsendile, kuivõrd Euroopa majandust rõhub Hiina majanduse aeglustumine ja USA protektsionistlik kaubanduspoliitika.

Järgmisel aastal peaks kasv aga veidi kiirenema ja jõudma 1,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatas Euroopa Komisjon kevadprognoosis.

Euroopa Komisjon hoiatas veel, et Itaalia riigivõlg võib sel aastal kerkida rekordilise 133,7 protsendini SKP-st. See võib taas lahvatada Brüsseli ja Rooma tüli Itaalia valitsuse kulutamisplaanide üle.

Euroopa Komisjon tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi 2,8 protsendini

Euroopa Komisjoni kevadise majandusprognoosi kohaselt jätkub majanduskasv aeglasemas tempos, Eesti majanduskasvu prognoosi kergitas Komisjon 0,1 protsendipunkti 2,8 protsendini. 

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. SKP reaalkasvu prognoositakse kõikides Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides. Eestile prognoosib Komisjon laiapõhjalise majanduskasvu jätkumist.

Kui talvises prognoosis langetas Komisjon Eesti tänavust majanduskasvu prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra 2,7 protsendile, siis kevadprognoosis tõsteti see 2,8 protsendini ning tuleva aasta kasvuprognoos jäeti 2,4 protsendi tasemele.

Eesti tööturg on lähedal täistööhõivele ja inflatsioon aeglustumas, mistõttu toetab sissetulekute jätkuv kasv sisetarbimist. Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon on prognoosi kohaselt puudujäägis nii sellel aastal kui ka 2020. aastal, vastavalt -0,3 ja -0,5 protsenti SKP-st.

Oodatust nõrgem eelarvepositsioon on tingitud jätkuvalt kiirest kulude kasvust, samas on oodata eelarvetulude vähenemist majanduskeskkonna jahenemise tõttu.

Üleilmse majanduskasvu ja maailmakaubanduse pidurdumine viimasel ajal koos suureneva ebakindlusega kaubanduspoliitikas mõjutab SKP kasvu väljavaateid 2019. ja 2020. aastal. Kuna eeldatakse, et võrreldes 2017. aasta hoogsa tempoga on üleilmne kaubandus ja majanduskasv sel ja järgmisel aastal loid, tugineb Euroopa majanduskasv täielikult siseturul toimuvale.

Tööga hõivatuid on Euroopas rohkem kui kunagi varem ja tööhõive kasv peaks jätkuma, kuigi aeglasemalt. Koos palkade kasvu, mõõduka inflatsiooni, soodsate rahastamistingimuste ja mõnes liikmesriigis kehtestatud toetavate maksumeetmetega peaks see sisenõudlust elavdama. Prognooside kohaselt kasvab SKP EL-is käesoleval aastal 1,4 protsenti ja euroalal 1,2 protsenti.

2020. aasta kohta eeldatakse, et negatiivsed sisemajandustegurid kaovad ja majandustegevus väljaspool EL-i hakkab üleilmsete finantstingimuste paranedes ja tänu mõne kiiresti areneva majandusega riigi poliitikameetmetele elavnema. Prognooside kohaselt paraneb SKP kasv järgmisel aastal veidi, jõudes EL-is 1,6 protsendini ja euroalal 1,5 protsendini.

Komisjoni majandusprognoosi kohaselt jätkub Euroopas ka töötuse vähenemine. Märtsis oli töötuse määr EL-is alates selle arvestamisest madalaimal tasemel. Tänavu peaks EL-is jätkuma töötuse vähenemine ja 2020. aastal peaks see jõudma 6,2 protsendini. Töötuse määr euroalal peaks prognooside kohaselt langema 2019. aastal 7,7 protsendile ja 2020. aastal 7,3 protsendile, mis on madalam tase kui enne kriisi algust 2007. aastal.

Prognooside kohaselt aeglustub inflatsioon Euroopa Liidus 1,6 protsendile ning kiireneb tuleval aastal 1,7 protsendini. Euroala inflatsioon peaks prognooside kohaselt kiirenema 1,4 protsendini nii 2019. kui ka 2020. aastal.

Valitsemissektori võlg väheneb lähiaastatel hoolimata väiksemast majanduskasvust. Käesoleval ja järgmisel aastal peaks võla suhe SKP-sse prognooside kohaselt enamikus liikmesriikides veelgi kahanema, kuna eelarvepuudujäägid on väikesed ja SKP nominaalkasv peaks olema suurem kui võlajäägi keskmine intressimäär.

Eeldades, et poliitika ei muutu, peaks EL-i valitsemissektori võla suhe SKP-sse vähenema 2018. aasta 81,5 protsendilt SKP-st 2019. aastal 80,2 protsendile ja 2020. aastal 78,8 protsendile. Euroala valitsemissektori võla suhe SKP-sse peaks vähenema 2018. aasta 87,1 protsendilt SKP-st 2019. aastal 85,8 protsendile ja 2020. aastal 84,3 protsendile.

EL-i valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks kasvama 2018. aasta 0,6 protsendilt SKP-st 1 protsendini nii 2019. kui ka 2020. aastal. Ka euroalal oodatakse, et see suureneb 2018. aasta 0,5 protsendilt 0,9 protsendini 2019. aastal ja jääb 2020. aastal samaks, eeldusel, et poliitika ei muutu. Selle põhjus on SKP aeglasem kasv ja ekspansiivne eelarvepoliitika mõnes liikmesriigis.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: