Trump ja Briti kuninganna tähistasid Normandia dessandi aastapäeva

USA president Donald Trump ja Briti kuninganna Elizabeth II saabusid kolmapäeval koos 300 veteraniga Inglismaa lõunarannikule Normandia dessandi 75. aastapäeva tähistama.
Portsmouthis ühinesid nendega paljude teiste riikide liidrid.
Kohtumisest veteranidega, kellest noorimad on 90. aastates, võtsid osa näiteks Briti peaminister Theresa May, Kanada peaminister Justin Trudeau, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Angela Merkel.
Portsmouthist asus 6. juunil 1944 Prantsusmaa põhjaranniku poole teele 156 000 USA, Briti, Kanada ja teiste liitlasriikide sõdurit. Tegemist oli ajaloo suurima kombineeritud dessandiga.
Kuui lõpuks tõusis Normandias maabunute arv 850 000-ni, juuli algul aga ületas miljoni piiri.
Normandia lahinguga sai alguse Euroopa vabastamine.
Aastapäevatseremoonial osalenud 16 riigi esindajad tegid ühisdeklaratsiooni, milles lubatakse seista ühiselt hea selle eest, et Teise maailmasõja koledused enam kunagi ei kordu.
"Viimased 75 aastat on meie riigid seisnud Euroopas ja kogu maailmas rahu, demokraatia, sallivuse ja õigusriigi eest," seisab avalduses.
"Pingutame liitlaste ja sõpradena ühiselt, et kaitsta neid väärtusi, kui nad ohtu satuvad."
Mälestusürituse osana viiakse läbi teatraliseeritud etendus 4000 sõjaväelase, 26 Briti sõjalennuki ja 11 mereväealuse osavõtul.
Sündmuste ametlikus programmis astus kõnega üles kuninganna Elizabeth, Trump aga esitas katkendi president Franklin D. Roosevelti Normandia dessandi päeva palvekõnest, milles ta teatas raadios ameerika rahvale Normandia operatsioonist.
May luges ette kapten Norman Skinneri kirja naisele 3. juunist 1944. Kiri oli Skinneril taskus, kui ta 6. juunil Normandias maabus. Järgmisel päeval sai ta surma.
Macroni esituses kõlas 16-aastaselt hukatud Prantsuse vastupanuvõitleja Henri Fertet' viimane kiri: "Sõdurid tulevad mulle järele. Pean kiirustama. Ma ei karda surma, mu südametunnistus on puhas."
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS