Reportaaž: kuidas ma Tartu ekrelaste protestikogunemisel käisin
EKRE-st välja heidetud Indrek Särg korraldas kolmapäeval Tartus protestikoosoleku. Üsna uniselt alanud kogunemine jõudis tormiliste aplausideni, Indrek Särjele pandi kaela šokolaadimedal ja välja kuulutati poliitilise algatusrühma loomine.
Poliitilisi koosolekuid on vanad Humala õlleka seinad näinud rohkem, kui ajakirjanik aastaid. Seda nii vanasti kui ka nüüd, mil Humala müüridel kõrgub hotell London.
Jaanuaris kõneles hotelli kahe sambaga saalis EKRE esimees Mart Helme. Kohaletulnuid oli nõnda palju, et mõned pidid püsti seisma, mõned suisa fuajees ootama.
Aga kolmapäeval kogunenud ekrelastele oli olukord uus. Veel varem pole nad näinud, et rahvuskonservatiivide seas nõnda suur tüli oleks. Kogu ringkond ähvardatakse erakonna kongressilt kõrvale jätta.
Üks asi oli veel teisiti. Alati, kui EKRE selles saalis koguneb, kaunistavad laudu erakonna lipud, kusagilt saab EKRE pastaka või näopildiga tikutoosi. Aga nüüd ehivad laudu hoopis teistsugused, kuldse kandlega lipud.
Koosoleku kokku kutsunud Indrek Särg ütles hakatuseks, et nii palju inimesi, kui Mart Helmet kuulama, täna vaevalt tuleb. Aga siis hakkas sadakond tooli tasapisi täituma. Peamiselt hallipäised, mõned nooremad, mõned pintsakus ja teised kampsunis. Särg tervitas neid kõiki, näitas veel vabu kohti kätte ja siis hakkas pihta.
Pahandus Kaalepiga
Umbes tund aega pidas Indrek Särg loengut vaat et vaikuses. Suurusjärgus 150 kuulas kannatlikult, kuidas läinud sügisel toimus Tartu ringkonna üldkoosolek ning riigikogu valimisteks kandidaate seades anti Ruuben Kaalepile kaks häält rohkem kui Indrek Särjele.
"Ma teadsin, et Ruuben Kaalep ei tohi, puht maine huvides, olla EKRE esinumber, teda lihtsalt ei võeta Tartus piisavalt tõsiselt," ütles Särg ning rääkis, kuidas ta püüdis seda ka erakonna juhatusele selgitada.
See ei olnud ainus kord, kui koosolekul Kaalepit mainiti. Särg tõi näiteks viimased kohalike omavalitsuste valimised, kus Kaalep sai ligi 160 häält ning ütles, et noormehel polnud lihtsalt häältepotentsiaali.
"Ja veel üks asi. Kui Martin Helme meile siinsamas saalis püüdis rääkida, et Ruuben Kaalep on rahvuslaste ühendustes tegutsenud juba 2006. aastast, siis viitan sellele, et kui tänaseks on jõutud 566 hääleni riigikogu valimistel, siis kas see ei ole natukene... hädine tulemus?" (See oli esimene kord, kui tasane publik pisut kõhistas.)
Kas erakonna juhatus Särge kuulas või mitte, aga nimekiri tehti tõesti ringi. Küll mitte nii, et Särg Kaalepist ettepoole tõsteti, vaid kõige esimeseks toodi ajaloolane Jaak Valge. Ja see tekitas pahameelt juurdegi.
Ei ole vaja tibinõunikke
Jaak Valge oli esimene, kelle pärast Särg juhatusse vaibale kutsuti. "Küsisin siis keskjuhatuse liikmetelt, et mis siis nagu viga on. Nemad ütlesid, et ega ise ka ei tea, aga sa olevat kandideerinud Jaak Valge vastu," meenutas Särg.
Seda Särg eitab. Tema ütleb, et ajaloolaste poolt ta tõesti hääletada ei soovitanud, aga sellega ei mõelnud ta sugugi Valget. Ajaloolasi olevat poliitikute seas lihtsalt liiga palju.
"Aga pärast sain ma teada, kes mind süüdistas," jätkas Särg. "Süüdistas mind üks inimene, keda ma ei olnud võtnud tööle EKRE Tartu linnavolikogu fraktsiooni nõunikuks."
Särje sõnul soovitas Kaalep üht noort ajalootudengit fraktsiooni tööle, aga Särjel oli enda kandidaat olemas. Parema hariduse ja suurema elukogemusega pealegi. "Kaalepile see muidugi ei meeldinud. Kurb küll, aga mina ei poolda hariduseta inimese võtmist nõunikuks."
Särje sõnul läks seesama neiu hiljem EKRE juhtkonnale kaebama. "Kusjuures, ta olnud ka Jaak Valge juhendatav tudeng," lisas Särg ning läks oma paralleeliga aastakümneid tagasi. "Meenutab ühte teist ajastut, kus komsomolid vanemate inimeste peale kaebamas käisid."
(Paralleel oli kuulajatele tuttav. Morozovlastest on aeg-ajalt rääkinud ka Mart Helme ja võib-olla just sellepärast tegi publik teist korda õhtu jooksul natuke häält.)
"See on alusetu"
Pärast seda, kui Särg erakonnast välja heideti, on EKRE juhid avanud pisut ka otsuse põhjuseid. Kõige enam on kõlanud mõte, et Särg rikkus korduvalt ja jämedalt erakonna põhikirja. Kolmapäevaõhtusel koosolekul võttis Särg põhikirja kätte ja rääkis sellest järjekindlalt umbes 20 minutit. Kõik detailid oleksid lugejale ilmselt tülikad, kuid süüdistus süüdistuse haaval jõudis ta järeldusele, et "see on alusetu".
Aga siis heitis ta kinda erakonna juhtidele. Särg luges põhikirjast välja, et juhatus tegelikult ei saa ringkonna otsuseid tühistada, veel enam, juhatus peaks neid hoopis ellu viima. Ning sestap usub Särg, et põhikirja rikkusid hoopis erakonna juhid. Eriti rõhutas Särg seda, et nüüd jäävad Tartu inimesed kõrvale ka erakonna kongressist.
"Mul on tunne, et EKRE sai riiki juhtima natukene liiga vara. Mõned meie inimesed said ministriteks, aga nad ei ole veel selle kõrge postiga harjunud. Siis on vead muidugi kerged tulema, aga paraku Tartu kannatab."
Publik elavneb
Ja siis kostus publiku seast esimene, päris kõlav hüüatus. "Pöördume kohtusse," hõikas keegi härrasmees, ning ajastus ei saanuks parem olla.
Särje selja taha seinale manati kohtussepöördumine kui üks võimalik tulevikustsenaarium. Samas tõdes Särg, et edu ei pruugi see tuua. Vähe sellest, kohtuhagi maksab vähemalt tuhat eurot ning see on kallis hind.
Teise lahendusena paistis seinal võimalus ikkagi kongressile kohale minna. Kusjuures publiku seas levis kumu, et Martin Helme olla selleks ka salamisi loa andnud. Aga see mõte tekitas saalisolnutes pigem pahameelt.
Ning siis tuli kolmas variant ja paistis, et seda hetke oli koosolek oodanud. "Alustada algatusrühma loomisega, kes koondaks Tartu ja Eesti huvide eest seisvaid ja konservatiivseid inimesi," ütles Särg ning saalist kostus õhtu esimene käteplagin.
Uus erakond?
Edasine oli juba vormistamise küsimus. Publik oli võidetud ning kõik mida Särg koosoleku õnnestumiseks veel vajas, olid poolehoidjate sõnavõtud.
Sõna võttis maaülikooli õppejõud Merike Lillenberg, kes lahkus EKRE-st 2016. aastal. "Kuna ma ei taha praegu, et meid hakkaks juhtima Reformierakond või sotsid või Keskerakond, siis ma ei räägi seda, mida ma kõike tean, aga Indrek Särje väljaviskamine oli suur viga," ütles Lillenberg ning jätkas pärast lühikest aplausi: "Minu plaan on selline, et me peame hakkama tegema uut erakonda. Tasakesi, et me oleksime järgmiste valimiste ajaks valmis. Ma tean täpselt, kuidas erakonda tehakse."
See oli õhtu jooksul esimene kord, kui päris uuest erakonnast räägiti ning Indrek Särg ise rääkis ka hiljem ainult algatusrühmast. Aga mitu sõnavõttu ja aplausi hiljem võttis ta kotist ettevalmistatud paberid ja palus kõigil, kes asja vastu huvi tunnevad, ennast kirja panna. Isegi niisuguse võimaluse pakkus ta välja, et need, kes on seni EKRE-le liikmemaksu maksnud, võivad soovi korral selle hoopis algatusrühmale saata. (See teenis eraldi aplausi.)
Ja üsna märkamatult oli unisest koosolekust saanud midagi hoopis pidulikumat. Ametliku koosoleku lõpus võtsid härrad ja prouad järjekorda ja läksid Särge õnnitlema. Keegi kinkis talle šokolaadist medali, keegi raamatu. Käesurumisi ja jutuajamisi jagus pikemaks. Unustatud, aga senini tegutsev erakond Põllumeeste kogu pakkus aga tärkavale algatusrühmale koostööd ja üks härra avaldas, miks on laudadel kuldse kandlega lipud.
"Kuna Indrek on Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juhatuse liige, siis selts pani need siia laua peale Indreku austuseks," ütles püstitõusnud härrasmees ning teenis ka ise aplausi.
Indrek Särg selgitas, et need on Petserimaa lipud. "Tegelikult kolmelt suuremalt soome-ugri rahvalt on ära võetud nende kultuuriliselt kõige rikkam piirkond. Ja niisama ebaõiglane, kui on saatus olnud Setumaaga, on täna tunda ilmselt Tartus," ütles Särg.
Erakonnaseeme oli mulda pandud ning Särg naeratas rahulolevalt: näed, tuligi peaaegu niisama palju inimesi kui jaanuaris Helmet kuulama.
Toimetaja: Merilin Pärli