Väikelinnades hakatakse lammutama tühje kolemaju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Valgas on 80 täielikult või osaliselt tühja kortermaja, mis vajaks lammutamist. Valga vald on selle tööga alustanud, kuid protsess on õiguslikult keeruline ja võtab palju raha.

Valga lammutab. Mitte lagunevate lobudike omanike pärast, kes on siit ammu ära, vaid nende jaoks, kes piirkonnas elavad. Kui kinnilöödud akendega varisemisohtlikust hoonest iga päev mööda käia, süvenevad masendus ja äraminekumõtted ka teistes. Olgu see endine sõjaväeosa või ühiselamu või siis kortermajad. Neid on kogu suure Valga valla peale mittevajalikuna kokku loetud sadakond. Ja mõnegi kolemaja asemel on juba muruplats.

Valga vallaarhitekt Jiri Tintera nentis, et sellega peab leppima, et suure tõenäosusega ära läinud inimesi enam tagasi ei saa. "See tähendab, et need linnad peavad saama väiksemaks ja kompaktsemaks kui need praegu on. See paratamatult nõuab hoonete lammutamist ja inimeste ümberasustamist," rääkis ta.

Valgas ja teistes väheneva rahvaarvuga linnades ei toimi Tallinna Kalamaja või Tartu Supilinna fenomen, kus inimesed ja turg ise vanad majad tänapäevasesse kasutusse pööravad. Omavalitsused saavad praegu kasutada Kredexi abi, kuid ainult sellele lootes lahendaks sama probleemi veel ka üleületulevad põlvkonnad.

"Üks on õiguslik probleem – kuidas saada lammutada neid hooneid, kus korterid on eraomanduses, kas või mõni neist. Ja teine probleem on finantsiline – rahapuudus ja inimressursi puudus asjaajamisel takistab seda, et lammutamisprotsessi ette võtta ja kogu see juriidika läbi käia," ütles Valga vallavanem Margus Lepik.

Riik eraldab nüüd kuni kolmele omavalitsusele 800 000 eurot, et läbi teha kõik probleemse hoonega seotud etapid ja see siis lõpuks lammutada. Omavalitsused valitakse välja septembriks.

Rahandusministeeriumi projektijuhi Dmitri Moskovtsevi sõnul toimub kõigepealt elanike ümberpaigutamine majadesse, mis on paremas seisukorras. "Siis toimub omandiküsimuste lahendamine ja nende testimine, kuidas saada kätte ülejäänud hoone omand," rääkis ta.

See polegi ainult elukeskkonna pärast muretsevate omavalitsuste, vaid ka riigi probleem, sest näiteks Kohtla-Järvel on loovutatud riigile ligi 160 korteriomandit.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: