Riigi kinnisvara valitsemise koondaruande järgi on tegu elamiskõlbmatute või kehvas seisukorras korteritega kahaneva rahvastikuga piirkondades. Suur osa loovutatud korteritest asub Ida-Virumaal.

Rahandusministeeriumi riigivara osakonna projektijuht Dmitri Moskovtsev ütles ERR-ile, et praeguse seisuga on kõige rohkem kortereid loovutatud Kohtla-Järvel – 157. Teisel kohal on Kiviõli linn, kus on riigile loovutatud 22 korteriomandit.

"Me oleme neid korteriomandeid kaardistanud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi abil, et teada saada, millistes majades korterid paiknevad, mis seisukorras need on, mida on potentsiaalselt võimalik müüa näiteks enampakkumisel," rääkis Moskovtsev.

Kuivõrd tegu on loovutatud korteriomanditega, mitte tervete elumajadega, peavad ministeeriumid välja nuputama, mida nendega peale hakata. Kui kortermajas elab teisi inimesi, ei saa seda lihtsalt maha lammutada. Terveid korterelamuid on riigile loovutatud kolm – kaks neist asub Martnas ja üks Valga linnas.

Riik maksab talle loovutatud korterites arveid, nt sooja eest. Tühjenevate korterelamute probleemi lahendamiseks on rahandusministeerium ettevalmistanud näidisprojekti, millega alustatakse septembris. Näidisprojekt on plaanis läbi viia koostöös kolme omavalitsusega – Kohtla-Järve linna, Lüganuse valla (seal asub Kiviõli linn) ning Valga vallaga (Valga linn). Praegu toimuvad nendega läbirääkimised.

Esiteks kaardistatakse nendes omavalitsustes elaniketa ja probleemsed korterid, sest valdadel-linnadel pole tänase seisuga täpset ülevaadet, kui palju tühje kortereid nende territooriumil asub.

Teiseks tehakse omavalitsustes ruumilise arengu analüüs, et kuidas linn kohaneb sellega, kui elanikkond jätkuvalt väheneb. Seda on teinud juba Valga linn – stsenaariumi, kuidas muutub linn, kui väheneb elanikkond ning kuidas on mõistlikum siis inimesi linnas ümber paigutada ja linnakeskkonda kujundada.

Kolmandaks valitakse välja igas omavalitsuses üks-kaks korterelamut, mille peaks lammutama ning pakutakse veel seal elavatele inimestele asenduspindu.

Moskovtsevi hinnangul on kõige olulisem projekti osa omandiküsimuste lahendamine – paljud korterid on küll pidevalt tühjad, kuid omanik on neil siiski olemas ja korterit pole ka riigile või omavalitsusele loovutatud või kavas loovutada. Seega võib üks sellise omanikuga korter nurjata kogu maja lammutamise.

"Mõnikord inimesed ei tunne huvi oma korteriomandi vastu, ei maksa arveid või on kolmandate riikide, näiteks Venemaa kodanikud. Ida-Virumaal on selliseid omanikke palju, kes omandavad vara, aga ei ela seal ega tunne ka huvi," rääkis Moskovtsev, kelle sõnul on kavas katsetada erinevaid protseduure, kuidas omavalitsus saab terve maja enda omandisse ja pärast selle maja lammutada.

Kasutud majad on vaja lammutada

Tühjana või pooltühjana seisvate majade probleem on eriti terav Ida-Virumaal, kus on vana elamispinda oluliselt rohkem kui elanikke ja see suhe muutub aina hullemaks, sest rahvaarv väheneb.

"Ida-Virumaal on suured korterelamud, mis on ehitatud Nõukogude ajal. Ja kui majas on kolmandik või pool korteritest tühi, siis võib tekkida probleem arvete maksmisega ja võlad soojusteenuse pakkujale. Seal on see eriti terav probleem," rääkis Moskovtsev.

Valgas on tema sõnul vanade ja linnapilti risustavate majadega erinev probleem – tühje korterelamuid on küll palju, kuid omanikud ei kipu neist loobuma, sest tegu on vanemate puitmajadega, kus puudub keskküte ja seetõttu ka soojaarved. Kui kulu ei teki, ei ole omanikul ka mingit tahtmist korterit riigile või vallale lihtsalt ära anda.

"Käest lastud majad tuleks ikkagi lammutada, et linnapilt oleks selline, kus inimesed ikkagi tahaks elada," leidis Moskovtsev.

Ida- Viru maakond ja Valga vald pole tõenäoliselt ainsad, kus tulevikus pooltühjade ja lagunevate majadega probleeme juurde tekib. Rahvastikuprognoosi järgi on Eestis väga vähe neid piirkondi, kus rahvaarv püsib sama või kasvab.

"Kõigepealt katsetame lahendusi linnades, kus tühjad või pooltühjad korterelamud mõjutavad kõige rohkem elukeskkonda. Teiseks on paljudes endistes kolhoosikeskustes korterelamuid, kus aja jooksul on võib-olla vaja inimesed ümberasustada. See teema puudutab tervet Eestit," märkis Moskovtsev.

Tema hinnangul on Eestis praegu vaid kolm piirkonda, kus korteromandite kinnisvaraturg toimib hästi ja seetõttu pole oodata, et tühje korterelamuid palju tekiks – Tallinn, Tartu ja Pärnu. Nendes kolmes kohas kinnisvaraturg toimib ja võimalikule tühjale korterile leitakse uus omanik.

Moskovtsevi sõnul pole seetõttu ka oodata, et näiteks Tallinna suurtes ja tänaseks päevaks üsna vanade majadega magalarajoonides – Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe – tühjade kortermajade probleem tekiks.

Aastaks 2030 tuhat loovutatud korterit aastas

Praegu on riigile loovutatud 226 korterit, kuid see arv kasvab kiiresti, vähemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2013. aastal tellitud uuringu hinnangul – aastal 2030 loovutatakse prognoosi järgi riigile juba tuhat korterit aastas. Võrdluseks eelmised neli aastat – aastal 2015 loovutati riigile neli, 2016. aastal 15, 2017. aastal juba 128 ning mullu 89 korterit.

1. jaanuari seisuga on Ida-Virumaal riigile loovutatud 187 korterit, mis on ülivõimsalt suurim arv. Läänemal on loovutatud 25, Rapla-, Viljandi- ja Lääne Virumaal kolm, Tartu- ja Valgamaal kaks ning Jõgevamaal üks korter.

Rahandusministeeriumi näidisprojekti alustatakse septembris ning tähtaeg on 2021. a lõpp. Projektiga töötatakse välja mudel omavalitsustele, et nad saaksid edaspidi tühjade ja tihti ka ohtlike korterelamutega tegelda. Projekti tulemused on ka aluseks täiendavate riiklike toetusmeetmete väljatöötamiseks omavalitsustele ja võimalike seadusmuudatuste ettepanekute koostamiseks.