Koolijuhtidel on õpetajaid puudu, ametlikel andmetel on neid aga üle
Koolijuhid ütlevad, et õpetajatest on pidevalt puudus, samas on haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õpetajaid rohkem kui ametikohti.
"Mis puudutab üldpilti, siis Eestis ei ole üleüldist õpetajate puudust, regiooniti ja õppeaineti on vajadus uute või täiendavate õpetajate järele erinev," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson.
Ta lisas, et õpetajaid on Eestis 15 000 ringis, mida on oluliselt rohkem kui pakutavaid ametikohti. Ometigi otsivad koolid pidevalt õpetajaid.
Vaja on eesti keele, matemaatika- ja klassiõpetajaid
Õpetajate Lehe tööpakkumiste andmebaasist selgub, et kõige suurem puudus on klassiõpetajatest. Sellele ametikohale on reedese seisuga lisatud 23 kuulutust. Suur puudus on ka eesti keele ja matemaatikaõpetajatest.
Klassiõpetajate probleemile juhtis tähelepanu ka Jüri gümnaasiumi direktor Maria Tiro. Jüri gümnaasiumis, kus töötab umbes 120 õpetajat, otsitakse algavaks õppeaastaks nelja uut õpetajat, kellest kaks on klassiõpetajad. Igal aastal otsivad nad Tiro sõnul kokku umbes kümmet uut õpetajat.
"Üllatav on see, et tänavu on kuidagi lihtsam," ütles Tiro, lisades, et uueks õppeaastaks on neil eesti keele, inglise keele ja matemaatikaõpetaja juba leitud.
Eelmisel aastal jäi aga Jüri gümnaasiumis inglise keele ja eesti keele õpetaja leidmata ning olemasolevad õpetajad pidid omavahel koormust jagama, rääkis Tiro.
Läänemaal asuva Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles aga, et kõige keerulisem on eesti keele ja matemaatikaõpetajatega.
"Eesti keeles ja matemaatikas on lapsed vaja lõpueksamile viia ja õpetajad tunnevad suuremat vastutust," tõi Mägi õpetajate leidmise raskuse võimalikuks põhjuseks.
Kokku otsib 20 õpetajaga Taebla kool järgmiseks õppeaastaks nelja õpetajat, kellest tööõpetuse oma on juba leitud.
Matemaatikaõpetajate leidmise ütles kõige keerukama olevat ka uueks õppeaastaks viit õpetajat otsiva Kadrioru Saksa gümnaasiumi direktor Imbi Viisma. See ei ole aga tema sõnul ebatavaline, sest reaal- ja loodusainete õpetajatega on igal pool keerulised lood.
"Neid otsitakse tikutulega," ütles ta.
Noori õpetajaid on vähe
Peamise õpetajate puuduse põhjusena toodi välja õpetajate seas toimuvat kaadrivahetust.
"Õpetajad vananevad, noori peale tulemas ei ole," ütles Viisma. Ta lisas, et isegi kui noori kooli tööle tuleb, ei ole nad enamasti õpetajaharidusega, vaid omandavad õpetatavas aines magistrikraadi.
Sama seisukohta jagas ka Mägi, öeldes, et vanemad õpetajad jäävad järjest pensionile ja ega noored enam õpetajaks väga õpigi.
Tiro tõi aga õpetajate puuduse põhjuseks kooli pideva suurenemise. Jüri gümnaasiumis on mitmetes klassides lausa neli paralleeli ja seetõttu vajadus õpetajate järele suureneb, rääkis ta.
Haridusteaduste instiduudi õppejuht Mari-Liis Lind ütles, et tõenäoliselt on madal huvi õpetajaameti vastu tingitud ameti mainest ja palgast, mis on probleemiks olnud juba aastaid.
Olukorraga tegeletakse
Lind ütles, et Tallinna Ülikoolis tehakse selle nimel, et rohkem inimesi õpetajaks õppida tahaks, suurt tööd.
"Omalt poolt oleme teinud õpet võimalikult paindlikuks," ütles ta.
Lisaks tutvustatakse suunavalt juba ülikoolis õppivatele noortele võimalust magistrikraad õpetajahariduse õppekavadel teha, rääkis Lind.
Ka tehakse koostööd näiteks "Noored kooli" programmiga, mille kaudu paljud noored õpetajaametini jõuavad. Programmiga saavad väljavalitud kandidaadid minna kaheks aastaks õpetajaks koolidesse, kus rohkem kui 20 protsenti õpilastest ei omanda keskharidust.
Noored Kooli tegevjuht Kristi Klaasmägi ütles, et aastate jooksul on huvi programmi vastu kasvanud ja lennusuurus on jõudnud 30 inimeseni. 12 aasta jooksul on lõpetanud 11 lendu ja lõpetanutest umbes 77 protsenti on tänaseks koolis tööl, lisas ta.
Programm aitab kaasa ka õpetajaameti maine parandamisele.
"Meie jaoks õpetaja on juht," selgitas Klaasmägi, kuidas programmis õpetajaametit kuvatakse.
Ta lisas, et seekaudu näidatakse programmis osalejatele, et õpetajatel on ühiskonnas suur väärtus.
Ka riik üritab õpetajahariduse omandamist toetada. Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Aivi Jürgensoni sõnul on selleks olemas õpetajatekoolituse stipendium, mille suurus on 160 eurot kuus. Stipendiumit saavad taotleda need, kes õpivad Eesti kõrgkoolis õpetajaks või kutseõpetajaks.
Lisaraha on aga võimalik saada ka pärast kooli lõpetamist. Jürgenson ütles, et riik pakub alustavatele kvalifitseeritud õpetajatele ja tugispetsialistidele lähtetoetust, mille suuruseks on peaaegu 13 000 eurot. Toetuse taotleja võtab endale aga kohustuse töötada oma ametikohal viis aastat, kirjutatakse haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel.