Värska gümnaasiumi direktor Liina Palu ütles ERR-ile, et pigem on tegemist suure erandiga.

"Kolm aastat tagasi võeti neid viis vastu, aga selle kolme aasta jooksul on niimoodi juhtunud, et eri põhjustel on jäänud üks õpilane," lausus ta.

Edasistel aastatel on Palu sõnul lõpetajaid juba üle kümne ning sama ütles ka kahe lõpetajaga Kanepi gümnaasiumi direktor Ilvi Suislepp.

Gümnaasiumide reform tema sõnul nende kooli arengut ei mõjutanud, sest näiteks Põlva jättis korraldamata transpordi, aga kui nende piirkonna lapsi taheti sinna õppima saada, pidanuks selle korralikult läbi mõtlema.

"Seda ei tehtud, kõik jäi endiseks," tõdes Suislepp.

Samas tõid maagümnaasiumide juhid välja, et pigem valivad õpilased kas kodukoha kooli või Tartusse mineku kui piirkonnas asuva riigigümnaasiumi vahel.

Räpina gümnaasiumi direktori Meeri Ivanovi sõnul soovivad Tartu gümnaasiumides õppida pigem need, kellel on mingid erisoovid - kes soovib tegelda spordiga, kes õppida süvitsi reaalaineid või keeli.

Maagümnaasiumide direktorid kinnitasid kui ühest suust, et ka gümnaasiumiastmes on hariduslik mitmekesisus äärmiselt oluline ja ka gümnaasiumi säilimine vaatamata väiksele õpilaste arvule tähtis. Seda kas või majanduslike kaalutluste tõttu, kuna kõik pered ei saa võimaldada noorukitele teise linna õppima minemist.

"Samas tuli nüüd meile üks õpilane, kes ütles, et tahtis minna riigigümnaasiumi, aga elu-olu oleks nii kalliks läinud, et lihtsalt ei ole võimalik käia - elamiskulud ja kogu muu majanduslik pool on väga oluline ja ta valis seetõttu meie kooli," lausus Palu.

Gümnaasiumijuhtide sõnul on üheksandate klasside lõpetajate seas üha enam ka neid, kes soovivad jätkata õpinguid kutsekoolis.

Kui palju on mõne üksiku lõpetajaga gümnaasiume Eestis kokku, ei osanud haridusministeerium veel öelda, sest statistika selle kohta valmib alles pärast suve.