Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid kokku euroala eelarve loomises ({{commentsTotal}})

Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire.
Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire. Autor/allikas: Reuters / Scanpix

Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid reede varahommikul kokku euroala eelarve loomise põhimõtetes.

"Me tegime täna, mida me kavatsesime teha: me lõime tõelise euroala eelarve," lausus Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire pärast 12 tundi kõnelusi.

Euroala eelarve loomist on eest vedanud Prantsuse president Emmanuel Macron ja seda nähakse ühe euroala puuduva aspektina pärast pea kümmet aastat võlakriisist.

Macroni esialgset plaani aga piirati, kuivõrd osa liikmesriike avaldas kartust, et see suunaks liialt raha probleemsetele riikidele nagu Itaalia, Kreeka ja Hispaania.

"Esmakordselt lõime tegevuseelarve, mis aitab euroala riikidel ühtlustuda ja konkurentsivõimelisemaks muutuda. See on läbimurre, " ütles Le Maire.

"Esmakordselt hakkame mõtlema tulevikust ühtse blokina ja koordineerima oma majanduspoliitikat," lisas ta.

Eurogrupi presidendi Mario Centeno pressiesindaja tervitas Twitteris lepet ja lisas, et detaile täpsustatakse hiljem reedel.

Ministrite lepet ei nimetata ametlikult eelarveks, sest see oleks rikkamates riikides poliitiliselt liiga tundlik. Ametlik nimi on "konkurentsivõime ja ühtlustumise eelarveinstrument" (BICC) ja seda kasutataks reformide toetamiseks.

Kohmaka žargooni kasutamist nõudis Holland, mis nõustus instrumendiga ainult tingimusel, et see jääb tagasihoidlikuks.

"Pikad ja viljakad kõnelused Luksemburgi eurogrupis," kirjutas Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra Twitteris ja kiitis oivalisi läbimurdeid valdkondades nagu Euroopa Stabiilsusmehhanismi reform.

"Läbirääkimised BICC rahastamise üle jätkuvad hiljem," lisas ta eelarve kohta.

Macron nägi algul ette mitmesaja miljardi euroni küündivad eelarvet, kuid osapooled nõustusid, et nii suur see ei tule.

Kaks allikat Euroopast mainisid 17 miljardi euro suurust eelarvet jagatud seitsmele aastale ja mis oleks seotud laiema Euroopa Liidu eelarvega, mille osas alles hakatakse kokku leppima.

Lahtine on ka küsimus, kas raha peaks tulema ainult EL-i eelarvest või kas saaks tõsta ka liikmesriikide panust.

Samuti jäi Reutersi andmeil kokku leppimata, kas eelarvet hakatakse kasutama ka mõne euroala riigi majanduse stabiliseerimiseks, kui see järsku langusesse satub või kasutatakse seda ainult eurotsooni majanduste konkurentsivõime tõstmiseks ja majandustasemete ühtlustamiseks.

Ministrite kompromiss esitatakse järgmisel nädalal EL-i Ülemkogule heakskiitmiseks.

Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu riiki, mis kasutavad oma vääringuna eurot.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: AFP - Reuters - BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: