Teaduslepe ja sellest taganemine. Leppe sisu toetasid kõik erakonnad, kas allkirja või ambitsiooni retoorikaga ning… mis siis sellest. Siin pole ju isegi midagi üllatavat või uut. Ühe murtud lubaduse saab ju meedias sõnavõttudega ära klattida. Poliitik annab sõna, poliitik võtab sõna.

Mulle on jäänud alati mulje, et erakondadel ja nende juhtidel on keeruline töö, sest võimu juurde saamine ja võimul püsimine vastandub riigimehelikkusele. Vastandub ka sellele, kuidas oleks lugupidav või aus käituda (fair play) teiste mängijatega võimumängus nii, et nad tahaksid näiteks sinuga koalitsiooni moodustada.

Vahel pole otsused, mis on kasulikud riigile ja rahvale, populaarsed.

Vahel pole otsused, mis on kasulikud erakonna doonoritele, kasulikud riigile ja rahvale.

Vahel pole otsused, mis on populaarsed, kasulikud aga riigile ja rahvale.

See on seda keerulisem, et Eesti poliitmaastikul pole justkui kultuuri, kus võim välja teenitakse või ausa mängu vaimus jäetakse. Meie riigis võim võetakse. Mängureeglid on ebaselged ning võimu nimel leiutatakse ja kehtestatakse uusi. Vahet pole, kas suurem osa elektoraadist või isegi enda erakonna valijatest sellega rahul on.

Ja siis on veel perspektiivi küsimus. Need neli lühikest aastat valimiste vahel versus 50 kuni 100 aasta vaade rahva ja riigi tulevikku. Neli aastat on piisavalt lühike aeg, et reitingud tagasi üles upitada, sest ainus, mis loeb on ju järgmise raundi valimistulemus.

Ja siis on üksikisiku mõju. Poliitikud on täiesti tavalised inimesed oma vigade, nõrkuste ja otsustega. Kui me vaatame viimase 19 aasta peale, siis pole ükski erakond jäänud puutumata skandaalidest ega otsustest, mille puhul poleks olnud riigimehelikkus või eetilisus kahtluse all. Mitte ükski.

Põhimõtteliselt pole ju vahet, kas erakonna rahastus tuleb kolmandikuna sulas või kellegi kapist. Lõpuks on "kõik õiged" ja juriidiliselt on kõik korrektne. Vahet pole, kas olid siis jääknähud peale valimispidu või kirjutatud sai üks plagiaadist lõputöö.

Samas, 1990. aastate keskpaiga astus Rootsis üks minister tagasi tühise krediitkaardiskandaali tõttu, kohus teda süüdi ei mõistnud, vastutust väärtustav poliitiline kultuur aga teisiti käituda ei lubanud.

Minul kui meie väikese rahvakillu osal, minul kui valijal on kõikide skandaalide, vildakate otsuste ja väljaütlemiste valguses iga kord valimispäeval vaja valida - milline on siis see seltskond, kelle suund on olemasolevatest valikutest kõige parem… või täpsemini väljendudes, kõige vähem halb.

Ma olen seni alati lootnud, et ehk pole isegi vahet, keda me valime. Uskudes, head poliitikud, et kõigil teil, keda me valime, on Eesti ja meie rahva huvid esiplaanil. Et teete riigimeestena oma tööd nii, et riigi ja rahva huvid ning meie 50 kuni 100 aasta perspektiiv on eespool teie isiklikest huvidest, eespool erakonna ja erakonna doonorite huvidest ning eespool otsustest ja retoorikast, mis toimivad valimistel kui "klikimagnetid" kollases meedias.

Kahjuks see, milline on võimumäng ja meie poliitiline kultuur, jätab mulje, et teid ei saa lõpuni usaldada. Eriti olukordades, kus te lähete selgelt ühiskondlike kokkulepete ja meie tuleviku kallale. Teadus ja teadmistepõhine majandus on vaieldamatult Eesti helgema tuleviku osa.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.