Vähemalt 150 aastat on Eesti rahvuslike juhtsõnade hulka kuulunud sõna haridus. Rahvuslikud juhtsõnad on enamikku inimestest juhendavad legendid nagu vabadus, haridus, e-riik, demokraatia, Euroopa, teadus jne. Nende sõnade vahetuse üle käib kogu aeg võitlus.

Venemaal on näiteks sotsialism, Lenin ja rahvaste vendlus asendunud õigeusu, Putini ja impeeriumiga. Ka meil on hetkel käsil juhtsõnade vahetusprotsess ning paremat kohta päikese all otsivad süvariik, migrandid, homoseksuaalid ja selliste asjadega seotud ettekujutused.

Aeg näitab, mis sõnad võidavad. Juhtsõnade muutusega muutuvad eesmärgid, käitumismudelid, tegelikult kogu riik.

Taandumistega lahinguid ei võideta

130 aastat täielikku kirjaoskust, meie laste edu Pisa testides ja Tartu vaim, sümbolina ülikooli kuus sammast, on siiski nii hingelähedased asjad, et lihtsalt me sealt tulevast heast enesetundest ei loobu.

Tung haridusele on olnud väga tugev juhendav imago ja elanud üle kõik kriisid, samal ajal teaduse imago kannatas eelmise sajandi 90. aastatel tugevalt. Keerulised ühiskondlikud protsessid ja vahendite puudus viisid selleni, et kogu aeg oli ees midagi olulisemat ja rahajagamise prioriteedid olid teistes kohtades. Koos nendega muutusid ka inimeste valikud, sest tuli kuidagi ära elada.

Nüüd on aga olukord teravnenud, sest teaduse arendamine ei ole valgetes kitlites prillitatud nohikute, nagu teadlasi sageli kujutatakse, eralõbu, vaid nende käes suur osa meie tulevikust.

Juba praegu ei ole suur osa suurtest probleemidest lahendatav poliitiliste ja ajakirjanduslike mõlgutustega, vaid vaja on süvateadmisi ja neid pakub ainult teadus. Kliimamuutus toob kaasa vajaduse tohutu komplekti uute teadmiste järele, metsa üle me teaduse abita jäämegi vaidlema. Energeetika, transport, riigikaitse, juhtimine, meditsiin, kommunikatsioon - kõik nõuavad teaduse abi.

Eriline koht on teadusel väikeriikides. Ainult haridus ja teadus koos nende saavutuste kiire ellurakendamisega võimaldavad suurte ees elu eest joosta ja kui seda ei tee, siis tallatakse väike lihtsalt tagant tulevate poolt ära. Taandumistega lahinguid ei võideta, on Churchilli mõte. Paljud saavad sellest aru, paljud ei saa.

Tee head ja räägi sellest

Praegused pinged muudavad paljude elu, kindlasti ka teadlaste endi oma. Ei piisa, et teha leiutis, ühiskond peab sellest ka teada saama ja olema veendunud, et sellel asjal on mõte. Tee head ja räägi sellest, ütlevad sakslased. See tähendab, et teadlased peavad hakkama kordades rohkem rääkima ja keegi seda nende eest ära ei tee. Sama teed, rääkiva teadlase teed, on minemas praegu paljud riigid ja muid valikuid pole ka meil.

Enamgi veel, teadlaste sekkumine ühiskondlikesse protsessidesse on lausa hädavajalik. Ja kui päris nässu läheb, ei ole võimalik süüdistada kedagi teist peale iseenda. See mõte võiks olla motivatsiooniks.

Probleeme on palju. Ettevõtjad kurdavad, et ei saa teaduselt piisavalt abi, teadlased kurdavad, et nende abi ei taheta, paljud otsusetegijad-poliitikud ei ole kunagi kokku põrganud teaduslike mõtteviisidega, meediamajades on vaid üksikuid teadustoimetajaid.

Latid on madalad ja neid üritatakse veel langetada, et siis ka väheminformeeritud inimesed normaalsed paistaksid. Keskharidusega ja keeletu minister ongi juba täitsa normaalne asi,

"Jeruusalemm on ikka üks väga tähtis riik," kuulsime alles hiljuti Aktuaalsest Kaamerast kommentaari ideele viia Eesti saatkond üle Jeruusalemma. Ja keegi eriti ei imestanud.

Ees seisab pikk ja raske protsess, mille suur eesmärk on teaduse ja teadlaste imago oluline kasv Eesti ühiskonnas. Selle lähem eesmärk on vähendada veendunud oletamise mahtu avalikus kommunikatsioonis. Kaugem eesmärk on loomulikult Eesti konkurentsivõime ja elu parendamine.

Selle kohta käib hästi mu õepoja Juku natukene kohandatud variant jaanilõkke ääres öeldud mõttest: "Hea töö toob leiva lauale, või leiva peale toob teadus!"

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.