Mihkel Kangur: peaministrikandidaadi lahkumismõtted ({{commentsTotal}})

Mihkel Kangur
Mihkel Kangur Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Mihkel Kangur, kes oli juuli keskpaigani Elurikkuse Erakonna (ERE) esimene kõneisik, kirjutab kuue kuu jooksul kogutud kogemustest ja tehtud järeldustest.

Elurikkuse Erakonna põhikiri on nii seatud, et peaministrikandidaat, ehk siis erakonna esimene kõneisik, saab korraga kohuseid täita vaid kuus kuud. Juuli keskpaigaga sai minu aeg otsa ja erakond valib omale uue peaministrikandidaadi,

Saime kliimaignorantseime valitsuse

Nende kuude sisse jäid kahed valimised. Erakond osales nendel praktiliselt nulleelarvega ja paraku tuli ka valimistulemus vastavalt eelarvele. Nagu see Eestis käib. Siiski suutsime muuta valimisprotseduure nii palju, et ETV vaatas üle oma põhimõtted valimisdebattide osas ning õiguskantsler algatas arutelu valimiste lävendite teemadel.

Kuue kuu jooksul on maailmas välja surnud umbes 65 000 liiki, kuust kuusse korduvad uudised temperatuurirekordite ületamistest, kuumalained Euroopas, põud ja üleujutused Indias, Arktika metsatulekahjud, Antarktikast suure jäämäe liikuma hakkamine, Gröönimaa sulamine ja uued suured liustikujärved kõrgmägedes.

Vaatamata keskkonnakollapsi kuumale hingusele keskkondlikult ja roheliselt mõtlevaid inimesi Eestis edu ei saatnud, erinevalt Euroopast.

Meie saime hoopis kõige teadusvaenulikuma ja kliimaignorantsema valitsuse Eesti iseseisvuse ajaloos. Valitsuse, mille liikmete jaoks on normaalne oma tuleviku pärast muretsevaid noori kliimaaktiviste mõnitada ja solvata. Valitsuse, mille liikmed ei põlga ära anda pigem raha uue põlevkiviõlitehase rajamiseks kui teadlaste palkadeks. Ometigi lubasid teadusrahastuse tõusu vähemalt  ühe protsendini SKT-st kõik erakonnad.

Selle poolaasta jooksul pole Eestis elektrienergiat põlevkivist praktiliselt toodetud, sest kliimahoiu eesmärgil seatud CO2 kaubanduse mõjul on selle tootmine liialt kulukas. Arvestades kliimakatastroofi üha selgemaid ilminguid ja üha karmimaks muutuvat kliimapoliitikat, on meil võimalik põlevkiviõli peagi müüa vaid riikidele, mis kliimahoidu veel ignorantsemalt suhtuvad kui meie. Neid riike väga palju pole.

Kliima- ja keskkonnapoliitika põhijooned olid valitsusparteidel üsna hästi jälgitavad juba valimiskampaania ajal. Kliimaignorantsus, isamaa paljaks raiumise poliitika ja igasugune keskkonnapoliitika puudumine, ekspertide puudumise tõttu, iseloomustab kolme valitsuserakonda.

Üllatusena mõjus aga mõne valitsuserakonna teadusvaenulikkus. Otsesed ja põhjendamata ülikooli ründamised, alusetud argumendid ja süüdistused, teaduskogukonna pöördumistele reageerimata jätmine ning nende halvustamine on midagi täiesti uut muidu äärmiselt teaduslembeses Eesti ühiskonnas.

Raha eest saab ka oma vanaema müüa

Kui teaduspõhisus on seni olnud meie riigi üheks oluliseks tugevuseks, siis teiseks selliseks on head ja tugevad liitlassuhted. Praeguseks on meie liitlasteks kujunemas riigid, kelle abile me paraku kriisis loota ei saa. Välispoliitiline retoorika on täiesti muutunud ja tulevik seetõttu veel tumedam. Koos teadusignorantse keskkonnapoliitikaga seab see Eesti omariikluse, rahvuse ja kultuuri säilimise väga suurde ohtu.

Kuigi Euroopa Liitu kuulumine on EKRE-le niivõrd talumatu, on EL-ist tulev rahaline toetus neile siiski meelepärane. Käremeelsetest Rail Balticu vastastest sai valitsusse pääsemise lootuses selle toetaja, kuna EL selle kinni maksab. Raha eest saab ka oma vanaema müüa.

Võiks arvata, et kõige selle taga on rahva valik. Erakondade valimisprogrammide sisutusele ja tähendusetusele hakati tähelepanu juhtima veel enne kui valimised toimuda said. Pärast valimisi ilmnenud asjaolud annavad veenva pildi sellest, kui ulatuslikult valijatele tegelikult valetati. Kõige selle juures on kahju kaotatud ajast, mida pole meil enam palju jäänud.

Keskkonnakollapsi koleduslikkust on kõige paremini tabanud need, kelle elu saab see kõige enam puudutama. Viimase poole aasta jooksul on oluliselt aktiivsemaks muutunud noorte kogukond, kes üha häälekamalt nõuavad valitsuselt kiireid ja konkreetseid samme kliimakatastroofi ennetamiseks.

Tegu on noortega, kes on saanud hea hariduse, neil on lai silmaring, kogemused rahvusvahelisel tasandil. Nii mõnigi neist on tunnetanud ja kogenud ise, mida kliimamuutused tegelikult tähendavad. Nende sõnade ja kogemuse ignoreerimine oleks vale.

Meie looduseta hakkama ei saa

Eelnevalt kirjeldatu kinnitab Elurikkuse Erakonna tegevuse vajalikkust. Kõige suurema arvu doktorikraadiga ja kõrgelt haritud isikutega erakonnana on meil vastutus kõneleda teemadest, millest me teame rohkem.

Me teame praeguseks küllalt veenvalt, et maailm liigub keskkonnakollapsi suunas ja on jäänud vaid loetud aastad selle ärahoidmiseks. Võib-olla pole meil selleks enam aega, aga siis on meie kohus inimesi selleks ette valmistada. Luua olukordi, et inimesed saavad oma tulevikku kindlustada kogukondlikult toimetades.

See tähendab kogukonnal põhinevat igakülgset julgeolekumudelit nii isikukaitse, turvalisuse, toidu ja energiaga varustatuse tasandil, looduse hüvede mõistlikku kasutust, terviklikku aine- ja energiaringet.

Kogukondlikult tegutsemine tähendab otsuste langetamise oskust ja vastutuse võtmise valmidust. Eeldada, et riigijuhtidel on olemas plaan kuidas keskkonnakollapsiga toime tulla, on naiivsus. Parimal juhul panevad nad kokku komisjoni

Kogukondadele ja igaühele üksikuna jääb selge vastutus oma toimetuleku eest. Kogukondlikult tegutsemine eeldab mitmeid olulisi üldpädevusi, mida on hakatud ka koolihariduses üha enam tähtsustama. Sinimajanduslik ökosüsteeme taastav majandus saab olla selleks aluseks, millega luuakse täiesti uus suhe ökosüsteemidega ja küllust kogu kogukonnale.

Selline keskkondlik mudel on meie praeguste parimate teadmiste puhul ainus võimalus, kuidas leevendada keskkonnakollapsiga kaasnevaid kannatusi ja vägivalda. Luues täiesti uue suhte loodusega on inimkonnal võimalus oma tegevusi mõistlikul viisil jätkata, seetõttu pole keskkondlikusele suunatud poliitika muutus mitte niivõrd looduse hoidmisele vaid inimkonna hoidmisele suunatud.

Loodus saab ise hakkama, meie ilma temata mitte, loodusseaduste ignoreerimine viib meie kadumiseni.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: