"Kas minu sotsiaaltoetust diskonteeritakse (vähendatakse - ERR) selle pärast, et ma olen kasutanud oma teise samba raha ära rösteri ja liisingu maksmiseks või saan ma võrdsetel alustel nende inimestega, kes jätkasid investeerimist ja seetõttu ei suuda sellele hetkel sotsiaalametile absoluutset vaesust näidata. Mul on tohutu moraalne dilemma," rääkis Kaljulaid teisipäeval Tallinna börsi korraldatud debatil "Igale inimesele otseosalus Eesti majanduses".

Kaljulaid viitas sellele, et kui inimestel võimaldatakse teise sambasse kogunenud raha välja võtta, siis osa neist kulutab selle ära, osa aga jätkavad kogumist ja investeerimist. Kui nad nüüd pensionile lähevad, aga nende rahvapension ei võimalda ära elada, siis nad küsivad sotsiaalabi ning riigil, mis on osale inimestele teise sambaga liitumise kohustuslikuks teinud ja siis uuesti vabaks muutnud, tuleb otsustada, kuidas käituda. "Mul tohutu moraalne probleem," rõhutas president.

Lisaks võib ilmneda, et osa inimesi ei oma teises sambas piisavalt vahendeid, et investeerida. Teisel osal on aga väga palju võlgu ja nad makasavad need ära, mis on üksikinvestori seisukohalt täiesti loogiline käitumine. Aga see kõik on sekundaarne," rääkis Kaljulaid viidates pensionieaga saabuvatele võimalikele probleemidele.

Kaljulaid kutsus avardama väikeinvestorite investeerimisvõimalusi

Presidendi hinnangul ei täida Tallinna börs praegu sellist rolli, et pakuks väikeinvestoritele piisavalt investeerimisvõimalusi ning kutsus leidma võimalusi selle küsimuse lahendamiseks.

"Kas ei võiks Eesti, kes tavaliselt on nutikas innovaator suuta selle kahe maailma vahele tekitada kihi, mis pakuks sarnast likviidsust ja sektoraalset valikut, mida börsilt ootad ja samal ajal vastaks Eesti majanduse ja ettevõtete mahtudele, muuhulgas ka meie hoiustajate mahtudele," rääkis president viidates börsi ning ühisrahastuse vahele jäävale ruumile.

Tema sõnul on lisaks 32 000 investeerimiskonto omanikule sääste märksa rohkematel inimestel, aga neil ei ole seda raha eriti kuhugi paigutada. "Eestis puuduvad sektoriaalsetesse ettevõtetetsse investeerivad fondid," tõdes president, tuues näiteks puidutööstuse. Seetõttu paigutavad inimesed, kelle on 100 000 - 200 000 vaba raha, selle kinnisvarasse. Kui oleks ka muid investeerimisvõimalusi, siis võib-olla ei ole olnud ka meie kinnisvara hinnakasv nii kiire, märkis Kaljulaid.

"Ma näen, et ei pangad, väiksemad fondid ega börs ei ole täna otsinud lahendust sellisele kliendile, kelle investeerimisvõimekus on 10 000 - 50 000 eurot. Sellist lahendust praegu ei ole. Eesti majandus on praegu teenindamata, see on täiesti selge," märkis Kaljulaid, lisades, et näeb selles turutõrkeid.

"Oleks minu poolt vastutustundetu inimestele öelda, et pange 10 protsenti raha kõrvale, et see investeerida, kui ei taha, et raha välismaale läheks. Meil puuduvad fondid, mille kaudu investeerida," rääkis ta.

Kaljulaid: Eesti Energia oleks juba ammu pidanud börsile viima

President ütles, et tema hinnangukl oleks pidanud Eesti Energia juba 10-15 aastat tagasi börsile viima. Siis ei oleks saanud kujuneda ka praegust olukorda ning ettevõttel ei oleks sotsiaalsete probleemide lahendamise vajaduse tõttu takistatud uuenemine, leidis ta.

Kaljulaid ütles, et ei ole vastu riigi võlakirjadele, kuid eelistaks, et need oleks konkreetse projekti rahastamiseks, mitte üldised võlakirjad riigi kulude katteks.

President märkis ka, et riik solgib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu turgu ning see ei tohiks investeerida Eesti riigi raha ja eriti mitte Tallinnas ja selle lähiümbruses.

Debatis osalesid ka SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja Nasdaq Tallinna börsi juhi Kaarel Ots.