Pensionireform tuleb terviklik ja vabanev raha läheb pensionitõusuks ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Koalitsioonierakondade esindajad leppisid esmaspäeva õhtul toimunud kohtumisel kokku, et pensionireform tuleb ühes osas, mis reguleerib nii teisest pensionisambast lahkumise kui ka kogutud raha väljamaksmise. Samuti lepiti kokku, et raha, mis vabaneb, kui inimesed lahkuvad teisest pensionisambast, kasutatakse pensionite erakorraliseks tõstmiseks.

"Arutlus kestis üle kolme tunni. Koalitsiooni kokkulepe on teha pensionireform ühe seaduseelnõuga, mitte kahega," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

"Kuna tehnilisi küsimusi on siin üsna palju ja neid maksualaseid ning õiguslikke küsimusi, siis kokkulepe jäi, et siin peaks panustama ka justiitsministeerium, lisaks sotsiaalministeeriumile ja rahandusministeeriumile," märkis Kiik.

Rahandusminister Martin Helme ütles ERR-ile, et koalitsiooni jaoks on pensionireformi tervikuna vastu võtmine just selguse osas oluline.

"Meie ühine arusaam on, et me peame selle ära tegema korraga, sest inimestel on vaja aru saada, mis on need tingimused ja mis on meil see pensionisüsteem, kui me selle reformi oleme ära teinud, et oma valikuid langetada. Muidu nad justkui hüppaksid tundmatus kohas vette oma otsustega," ütles Helme.

"Meie eesmärk on, et selle seaduse saaks vastu võtta veel sügisistungjärgul, mis tähendaks, et seadus hakkaks kehtima 1. jaanuarist 2020. See veel ei tähenda, et sul oleks võimalik kohe 1. jaanuarist 2020 teisest sambast välja astuda. See vajab teatavat tehnilist ettevalmistust, IT-lahendusi. Aga järgmise aasta jooksul peavad inimesed saama hakata tegema avaldusi teisest sambast välja astumiseks, või siis teise samba maksete peatamiseks. Ega sealt ei saa olla ka väga kaugel see aeg, kui nende kogutud raha ka välja makstakse," lisas rahandusminister.

Peamiselt teise samba reformimise eestkõnelejaks olnud Isamaa juht Helir Valdor Seeder rääkis teisipäeval ERR-ile, et teisest sambast väljamaksed peaksid algama hilisemalt kahe aasta jooksul.

"Seaduses me sätestame selle nii, et need tegelikud tähtajad on enamustele inimestele lühemad," rääkis Seeder.

Esmaspäeva õhtul otsustati kaasata justiitsministeerium eelnõu väljatöötamisse. Eelnõu ise peaks valitsuse kabinetiistungile jõudma mõne nädala jooksul. Siis peaksid ka täpsemalt selguma tähtajad ja reformi detailid.

"Püüame teha võimalikult lühikesed jõustumistähtajad, aga selge on see, et kõik ühe korraga, näiteks 1. jaanuarist 2020 ei juhtu. See ei ole võimalik," rääkis Seeder.

"Spetsialistide soov oleks minna tükk maad aeglasemalt, kui meie soov on poliitiliselt liikuda. Meie üks otsus oli see, et me ei lase siin ambitsioonitaset alla. Suured reformid tulebki ära teha ühes tükis ja ühe korraga ja julge sammuga, mitte siin hakata jupitama ja näkitsema seda asja. Siis see asi läheb siin ühel hetkel laiali ja keegi enam ei halda seda," rääkis Martin Helme

Iga inimese palga pealt makstakse sotsiaalmaksu 33 protsenti. Sellest 20 protsendipunkti läheb riiklike pensionide maksmiseks. Kui inimene on liitunud teise pensionisambaga, siis maksab ta oma palgast kaks protsenti pensionifondi. Riiklikult suunatakse sinna lisaks veel neli protsendipunkti sotsiaalmaksust, nii et selle inimese tulust võetakse pensionite maksmiseks 16 protsenti palgast. Kui inimesed lahkuvad teisest sambast, siis riigi kasutatav maksutulu kasvab.

Esmaspäeval kogunenud koalitsioonierakondade esindajad leppisid kokku, et seda sotsiaalmaksutulu kasvu kasutatakse erakorraliseks pensionitõusuks, kuigi seadustena käsitletakse neid erinevalt, rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik. Samas märkis ta, et ei ole veel selge millal erakorraline pensionitõus võiks tulla, sest see lepitakse alles kokku eelarve läbirääkimiste käigus.

Seederi sõnul ei saa suuremat sotsiaalmaksulaekumist muuks kui pensionite tõstmiseks kasutada. "Isamaa selge veendumus on, et see raha, mis tulevikus hakkab laekuma arvestuslikku pensionifondi, peabki minema ainult pensioniteks. Seda ei tohi me millekski muuks kasutada. Ei investeeringuteks, ega muudeks vajadusteks – kulutusteks. Nii et seda kartust ei ole, et see raha läheks kuhugi kõrvale. Ikka pensioniteks," ütles Seeder.

Ka rahandusminister Martin Helme märkis, et pensionireformist laekuvaid vahendeid saab kasutada pensionite tõstmiseks.

"Me ei pruugi öelda, et erakorraline pensionitõus ja teise samba pensionireform on formaalselt seotud. Nad ei pea olema formaalselt seotud, aga rahavoogude mõttes on see omavahel paratamatult seotud. Loomulikult oli meil ka juttu, millal, kuidas ja missuguse loogika alusel võiks meil toimuda pensionitõus. Arutasime läbi selle ajakava. Me päris kuupäevasid paika ei pannud. Lähtuvalt sellest, kuidas meil on plaanis teha ära teise samba reform, see annab meile ette raami, millal või kuidas me saame edasi liikuda pensionitõusuga," märkis rahandusminister.

Samas ei pruugi ainuksi lahkujatelt saadavast lisarahast piisata erakorraliseks pensionikasvuks.

"Teise pensionisamba lahkujate arv kindlasti ei ole nii suur, et ära katta pensionitõusu kogusumma," ütles Helme. "Küsimus ei ole ainult selles, kui palju sealt inimesi lahkub, vaid ka kes sealt lahkuvad. Suuremapalgalised inimesed, väiksemapalgalised inimesed, keskmised."

"Aga igal juhul teise samba lahkujate hulk ei ole igal juhul ka meie kõige suurema eelduse puhul pensionitõusu kogukulu ära kattev," rääkis Helme. "See on üks teema, mida me peame arutama, kuidas see klappima panna. Ka peale seda reformi on meil vaja leida lisavahendeid. See on meile ka selge."

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppe kohaselt säilitatakse teine pensionisammas ning sellega liitumine käib ka tulevikus automaatselt, kuid edaspidi saavad inimesed õiguse skeemist vabatahtlikult välja astuda. Seal on ka toodud, et seda muutvad seadused peaksid olema vastu võetud tuleva aasta jaanuariks.

Teise pensionisambaga liitunud ja tulevikus liituvad inimesed saavad koalitsioonileppe alusel õiguse teise pensionisamba skeemist avalduse alusel väljuda. Väljunud inimesi koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole teise sambaga liitunud. Selleks lubasid koalitsioonipartnerid välja töötada väljamaksmise tingimused ja korra. Väljamaksed teise samba pensionifondidest tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul ning neilt tasutakse tulumaks, seisab leppes.

Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse esitada avaldus, mille alusel kantakse teise sambasse tehtavad maksed (2%+4%) edaspidi teise samba fondi asemel otse inimese investeerimiskontole.

Teise pensionisambasse kogutud vara võimaldatakse kanda pensioni koguja investeerimiskontole. Väljamaksed teise samba fondidest investeerimiskontole tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul, fondide vahetamisega samadel tähtaegadel.

Investeerimiskontolt vahendite väljavõtmine on võimalik igal ajahetkel. Vahendite väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks. Lisaks lubatakse koalitsioonileppes laiendada investeerimiskonto kasutamise võimalusi ja inimestele, kes ei ole teise samba süsteemiga liitunud või on süsteemist väljunud, plaanitakse anda õigus sellega liituda.

Lisaks seisab koalitsioonileppes, et koalitsioon seab eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu.

Toimetaja: Huko Aaspõllu



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: