Tartu loodab rattaringluses korda luua hilinemistasu ja naabrivalvega
Tartu rattaringluse süda on Ropka töökojas, kus neljapäeval ootas oma järge 200 ratast. Linnaelanikke peaks distsiplineerima nii 80-eurone hilinemistasu kui aktiivne naabrivalve.
Tartu rattaringluse äpp lubatakse korda teha sügiseks, sestap pole lugu, kui äpis lubatud viie ratta asemel parklast kõigest kaks leiab. Kätte kumbagi ratast ei saa. Ühel on juba sadul tagurpidi keeratud – see märgib, et ratas ei tööta. Teine teatab tühjast akust siis, kui lenksu peal kellanuppu vajutada.
Raekoja poole lonkides võib huvi pärast veel kolme parklat proovida. Kokku leiab viis ratast, mille aku on nii tühjaks väänatud, et ilma kõrvalise abita need enam laadima ei hakka.
Neljapäeva õhtuks oli rattaringlusega vändatud piltlikult kümme korda ümber maakera või keskmise rattaga Tartust Vilniusesse ja seda 13 päevaga. Linn on rattaid täis ja inimestele süsteem meeldib. Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütleb, et kõige suurem mure ongi pildituks sõidetud akudega.
"Selleks, et selline ratas uuesti sõidukõlbulikuks saada, tuleb teda kõigepealt elustada seal asukohas, kus ta on jäetud. Lisaks sellele tuleb ta võtta kaasa töökotta ja seal temaga tegelemist jätkata," rääkis Tamm.
Ropka töökojas, rattaringluse südames, juhatab vägesid Ilmar Part. Suurem osa tühjaks sõidetud rattaid on õnneks parklates, aga mõnda tuleb otsida sealt, kust GPS kosmosesse viimase signaali saatis.
"Väga suur abi on kodanikest, kes teatavad, et nad on näinud, kuidas ratas kuskil seisab juba teist päeva. Kõik need vihjed tulevad meile, siis me saadame tehniku välja, kes toob ratta ära ja me teeme ta jälle korda," selgitas Part.
Tühjasid rattaid tuleb ja läheb ning korraga on neid garaažis sadakond. Alates neljapäevast pole need tüliks ainult remondimeestele, vaid ka inimestele, kes tühja aku eest vastutavad. Raimond Tamm selgitas, et kui ratta aku on tühi, ei saa süsteem aru, et inimene selle tagastas ning kui viis tundi kasutusaega täis tiksub, kaotab laenutaja pangakonto automaatselt 80 eurot.
"Et just ka seda kasutaja poolt natukenegi rohkem panna vastutama selle eest, et mis selle rattaga juhtub. On inimesi, kes on helistanud ja palunud lugeda ratas tagastatuks, et süsteemis lõpetataks sõit ära. Aga loomulikult on ka terve rida inimesi, kes seda ei tee."
Esimesed inimesed jäid neljapäeval juba rahast ilma. Linnavalitsus aga räägib arendajaga – et ehk saaks süsteemi muuta nii, et pooltühja ratast parklast kätte ei annakski.
"Tõsine kasutamisega seonduv otsus sündis paar päeva tagasi, ehk öösel kella ühest viieni ei ole rattaid võimalik ringlusesse saada. Rattad peavad laadima sellel ajal," ütles Tamm.
Ilmar Part lisas, et võib-olla õnnestub öösel ka üks ekipaaž tehnikuid tööle panna. Nemad hoolitseks selle eest, et kõik parklasse jäetud rattad kenasti laadima saaksid. Korraga toimetab garaažis neli tehnikut ning sadakonna tühja ratta kõrval on neil niisama palju katkiseid rattaid.
"Mingi asi hakkab ragisema või pidur näiteks ei tööta, kuskilt on tross lahti tulnud. Ja siis on need vead, mida on kasutajad ise tekitanud, kas tahtlikult või lihtsalt liiga suure jõuga kasutades. Aga pigem on need vead tahtlikud, sest ratas ise on tugev ja tavakasutamise käigus ei tohiks midagi päris katki minna."
Katkised korvid, kõverad veljed ja tugijalad tehakse kenasti korda, aga pidevalt teatavad inimesed uutest hädadest. Lõhkujate vastutuselevõtmine pole veel hoogu sisse saanud.
"Meil on teada mõned juhtumid, kus me oleme suutelised lõhkuja tuvastama. Aga nende menetlustoimingutega on ka nii, et mingisugused asjad tulid meile üllatusena. Me peame need protsessid veelkord üle käima, et seal ei tekiks mingeid ebakõlasid. Alles siis me saame inimesi trahvima asuda," ütles Tartu linna turundusspetsialist Helen Kalberg.
Tartu linnasekretär Jüri Möldes selgitas, et katkiste rataste eest võib kahjunõudeid esitada veel kolm aastat pärast lõhkumist. Aga esmalt tuleb linnavalitsusel välja töötada vettpidav protsess. Teha mudel, kuidas arvutada tekkinud kahju alates varuosast kuni remondimehe palgani, ning mõelda läbi, mil moel toimuks sujuv menetlus.
Trahvimine siiski ratast korda ei tee, ning sestap on linnal võimalik need, kes ühisvarasse halvasti suhtuvad, rattaringlusest välja lülitada. Helen Kalberg ütles, et esimene hoiatus on saadetud tervele hulgale inimestele. Teist hoiatust enam ei tehta, ehk kui tähelepanelikud kodanikud ka teist korda sama lõhkuja peale satuvad, jääb inimene sõiduõigusest ilma. Naabrivalve hõlbustamiseks kleebiti tuvastusnumbrid ka rataste külgedele. Raimond Tamm ütles, et korrarikkujaid pildistavad inimesed on linnale suureks abiks.
"Väga suur hulk inimesi on liitunud naabrivalvega ja teavituste hulk, mis läbi naabrivalve tuleb, on muljetavaldav."
Aga nii teadetele ja murekõnedele vastamine kui rataste remont nõuab lisatööd. Algselt pidi linnavalitsuse kõnekeskuses töötama kaks inimest, praeguseks on neid tööl kümme. Ühtlasi on tublisti lisajõudu antud tehnikutele. Raimon Tamm tõdes, et algselt plaanitud poole miljoni euro sisse rattaringluse aastakulu ei mahu.
"See summa kindlasti läheb suuremaks. Nüüd on küsimus, et kui meil see tasuta periood otsa saab, siis kui palju inimesi jääb rattaringlust kasutama. Ehk kui palju me ka lisatulu teenime."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi