Kui eelmisel aastal kasutas 46 protsenti tartlastest liikumisvahendina autot ja ainult 8 protsenti jalgratast, siis 2040. aastaks võiks olukord olla vastupidine ehk 26 protsenti tartlastest liigub jalgrattaga, roolikeerajaid oleks aga praegusega võrreldes poole vähem. Eesmärgi saavutamiseks on Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna poolt tellitud ja konsultatsioonifirma HeiVäl OÜ ning Balti Uuringute Instituudi koostatud tegevuskavas välja pakutud mitmeid võimalusi, kuidas seatud sihini jõuda.

Näiteks tuuakse tegevuskavas välja, et tänavakoridori ei ehitata enam segaliiklusega jalgratta- ja jalgteid. Ehk kui praegu on segaliiklusega teede osakaal 80 protsenti Tartu linna kergliiklusteede võrgust ja eraldi märgistatud jalgrattateid pole, siis tegevuskava järgi tuleks aastaks 2040 praegused segakasutusega kergliiklusteed ümber ehitada, neid laiendada ning luua eraldi märgistatud jalgrattateed.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütleb, et eelpool toodud arengud sõltuvad sellest, kui palju on inimesi, kes jalgratast kasutavad ja kui kitsaks olukord selle tõttu segakasutuses olevatel kergliiklusteedel läheb.

"Tegelikult me tahaks ikkagi jõuda järgi nii kasutuse intensiivsusele ja kui kasutuse intensiivsus suureneb siis linnavalitsus on sunnitud ka parandama, et kõik tarbijad n-ö sinna teedele ära mahuksid, teistipidi ka, et ohutus tagatud oleks," rääkis Haak.

Samuti näeb tegevuskava ette, et kui praegu väheneb talve tulekuga jalgrattaliiklus järsult, siis tulevikus peaks suuremat tähelepanu pöörama ka kergliiklusteede hooldamisele nii, et ka talvel rattaga ohtu liigelda oleks. Haagi sõnul püütakse ka praegu kergliiklusteid korras hoida.

Ka Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul pole valminud tegevuskavas välja toodud ideed linnaisadele võõrad: "Olgu ta nüüd rattateede võrgustikuga seonduvalt, et rattateed oleksid omavahel hästi sidustatud, et oleks võimalik kõik põhisuunad kenasti rattasadulas läbida, või ka see sama nimetatud tänavetehooldus - need kindlasti on sellised suunad, mida linnavalitsus on ka tänasel päeval laual hoidnud ja loomulikult soovime selles suunas jätkata."

Küsimusele, milliste tegevustega alustatakse või mida praeguse olukorra juures esimesena muutma või parandama hakatakse, Tamme sõnul praegu veel siiski vastata ei saa, sest väljapakutud tegevused on ühed võimalikud variandid paljudest, mida linnavalitsuse ja linnavolikogu tasandil veel läbi arutatud veel ei ole. "See on tõepoolest nüüd asjatundjate nägemus, et mismoodi olukorda oleks võimalik muuta ja nüüd järgmiste sammudena ongi siis oluline see, et ka otsustajate ringis need ettepanekud läbi arutatakse ja siis juba saab rääkida sellest, et milline on konkreetne tegevusplaan, millega siis Tartu linn edasi läheb," ütles abilinnapea.