Toomas Sildam: Eesti, räägi Lätiga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildam.
Toomas Sildam. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti-Läti aktsiisitüli põhjuseks on üks tegemata jäänud telefonikõne, kui uus rahandusminister või ametis jätkav peaminister helistanuks oma Läti kolleegile enne, kui riigikogu hakkas kiirkorras alkoaktsiiside langetamist arutama, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam.

Mis toimub Eesti ja Läti vahel? Kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski küsis irooniliselt, kas see on madala intensiivsusega konflikt või külmutatud konflikt või preventiivsõda, kaubandussõda või hoopis sissisõda?

Tõsiselt rääkides on see vaikimise tüli.

Jüri Ratase teine valitsus andis järele koalitsiooni kutsutud ja nüüd ühte selget võidupunkti ihkava EKRE survele ning otsustas kiirkorras alandada õlle ja viina aktsiisimäära 25 protsenti. See pidavat vähendama või isegi lõpetama lõunasuunalise piirikaubanduse ja tooma maksuraha Lätist Eestisse, kas aga suurendab siseriiklikku viinajoomist, polnud valitsusele nii tähtis. Seepeale ütles naaberriik Läti, et Eesti rikub kokkulepet alkoholi aktsiisi mitte langetada ja kui juba nii on, siis langetas kiirkorras ka ise 15 protsenti viina aktsiisi.

Piirikaubandus meie lõunapiiril oli, on ja jääb, võib lätlaste otsuse järel öelda.

Eesti peaminister kinnitas, et mingit aktsiiside kokkulepet Lätiga ei ole, Eesti ei ole Lätile sõda kuulutanud ja on mõistlik, kui suudame sel teemal läbi rääkida ja proovida leida ühiseid arenguid.

Kena kõik. Kahjuks kõlasid need sõnad alles siis, kui Eesti esimesena ja Läti meie järel oli alkoaktsiiside alandamislahinguid juba lööma hakanud. Mõistlik olnuks sel teemal läbi rääkida ja proovida leida ühiseid arenguid enne, kui Keskerakond ja Isamaa andsid oma toetuse EKRE valijaid kinnistavale turbolahendusele.

Kunagi oli Eestis mobiilifirma Q-GSM, mille loosung kõlas universaalselt – "Räägi inimesega." See kehtib ka Eesti-Läti aktsiisitüli puhul. Räägi naabriga, eriti sõbraliku naabriga, kui tead, et teed midagi, mis teda mõjutab.

Muidugi võib eneseteadlikult öelda, isegi eestlaste ja lätlaste ühist võitu sümboliseeriva Võnnu lahingu 100. aastapäeva ajal, et Eesti kujundab oma aktsiisipoliitikat iseseisvalt, Lätil ei ole siin õigust kaasa rääkida. Nii ongi. Kuid kas see suurendab kahe liitlase omavahelist usaldust? Vastus on lihtne – ei.

Pealegi võib Lätil õigus ette heita, et Eesti rikkus ootamatult otsustatud õlle ja viina aktsiisimäära 25-protsendilise alandamisega varasemat kokkulepet. Läti rahandusminister Janis Reirs mäletab hästi, kuidas leppis juba aastaid tagasi toonase Eesti ministri Sven Sesteriga aumehelikult kokku, et üksteist hoitakse aktsiisipoliitikaga kursis. Sester ise seda eitab. Kuid alkoholipoliitika kooskõlastamises leppisid kokku ka Balti riikide terviseministrid novembris 2017, toonase ühismemorandumi üks punkt rääkis liikumisest alkoaktsiiside tõstmise suunas, et vähendada alkoholi tarbimist.

Läti tõstiski selle järel alkoaktsiisi, kohati väga järsult ja valmistus veelgi tõstma, et Eestile lähemale jõuda, kui eestlased poleks Riiale üllatuslikult vastassuunas liikuma hakanud.

Kogu see lugu näitab, kuidas sisepoliitiliselt ajendatud välkotsused võivad mõjutada riikidevahelist suhtlust. Eesti käitus ilmselgelt rabedalt, ükskõikselt ja hoolimatult.

See oli üks telefonikõne, mis jäi tegemata, kui uus rahandusminister või ametis jätkav peaminister helistanuks oma Läti kolleegile enne, kui riigikogu hakkas kiirkorras alkoaktsiiside langetamist arutama.

Räägi inimesega, ka naabriga. Eesti, räägi Lätiga.

Toimetaja: Toomas Sildam

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: