Otsus aktsiisi vähendada tehti vastusena Eesti aktsiisilangetusele, mis tekitas ohu, et kannatada saab Läti alkokäive ja seeläbi ka riigieelarve.

Seadust toetas esimesel lugemist 61 seimisaadikut, vastu hääletas kaheksa.

Eelnõu käsitletakse kiirmenetlusega. Lähiajal läheb see erakorralisel istungil teisele ja viimasele lugemisele.

Läti parlamendi liikmed rõhutasid, et aktsiisi langetatakse ainult eestlaste keset eelarveaastat tehtud etteteatamata otsuse pärast, sest Lätis ammu kokku lepitud kolmeaastane graafik nägi ette hoopis aktsiisi tõusu. Reedeni saab nüüd veel täiendusettepanekuid teha - üks neist võiks olla lisaks kangele alkoholile ka õlleaktsiisi langetamine.

2018. aastal Balti Assamblee 37. istungjärgul vastu võetud resolutsioonis on kirjas, et Balti riigid kooskõlastavad omavahel aktsiisipoliitikat ja neli korda aastas kohtuvad ka ekspertgrupid.

"Me ei kooskõlasta oma aktsiisi- ja maksupoliitikat - see on peaprobleem. Tuleb rääkida, omavahel rääkida. Valitsuse tasemel," heitis Läti seimi eelarvekomisjoni esimees Martinš Bondars Eesti valitsusele ette.

Seadusemuudatuste eelnõu esitasid parlamendi koalitsioonisaadikud, valitsus pole seda arutanud. Läti poliitikud kinnitavad, et eestlased teavitasid neid oma otsusest alles pärast selle vastuvõtmist, kuigi rahandusminister Janis Reirs ütleb, et leppis juba palju aastaid tagasi toonase ministri Sven Sesteriga kokku, et üksteist hoitakse aktsiisipoliitikaga kursis.

"See oli ootamatu. Oleme teinud koos väga tõsist tööd ja meil oli valitsuste tasandil aumeeste kokkulepe kooskõlastada omavahel Balti riikide aktsiisipoliitikat. Oleme teinud tõsist tööd ka Balti Assamblees, kaasates mitte ainult Läti ja Eesti, vaid ka Soome, Leedu ja Poola parlamendi liikmeid," ütles Reirs "Aktuaalsele kaamerale".

Eesti valitsuse ministrid usuvad, et Läti alkoholiaktsiisi langetamine vastuseks Eestile ei nulli meie eesmärki vähendada piirikaubandust Lätiga ning tuua Eestisse tagasi soomlaste ostud.

Kui Soome hoopis tõstab aktsiisi, siis Läti praegune langetus jätab rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul alkoholimaksud Eestis küll lõunanaabritest kõrgemaks, kuid selliseks, et piirikaubandust on võimalik kärpida. Ministrid eitavad, et Lätiga oleks aktsiiside osas midagi kokku lepitud selliselt, et Eesti neid kokkuleppeid nüüd rikuks.

"Meie jaoks on olnud ju see piirikaubanduse probleem või siis alkoholiaktsiisi alalaekumise probleem nii põhja- kui lõunapiiril. Ja meie jaoks see liigutus, mis me teeme, eelkõige toob ju sissetulekut juurde põhjapiiril. See, et Läti piirikaubandus täielikult ära ei kao, on meil sisse kalkuleeritud," väitis Helme.

"Küsida, kas Eesti ja Läti on sõlminud mingisuguse diili, et toimub suur ja vohav piirikaubandus, siis vastus on eitav. Mina niisugusest salalepest ei ole teadlik. Keegi on valitsuses [volitusi] ületanud, kui niisuguse salaleppe sõlmis, et meil hakkab tohutu piirikaubandus peale ja me oleme pühalt lubanud, et me tahame seda soodustada ja jätkata. Ei, niisugust äri ei ole küll, see peaks olema poole aruga äri," teatas välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).

"Mingisuguseid siduvaid, fikseeritud, allkirjastatud kokkuleppeid ei ole. See, mida ütles Läti pool, et on olnud sel teemal juttu Balti Assamblees, tähendab seda, et parlamendiliikmetest suveräänid on sel teemal mõtteid vahetanud. Need ei ole siduvad kokkulepped, mis oleks kellegi poolt allkirjastatud," väitis ka siseminister Mart Helme (EKRE).

Eelnõu järgi langetab Läti 1. juulist kange alkoholi aktsiisimäära umbes 15 protsendi võrra.

Praegu on see 1840 eurot 100 liitri absoluutalkoholi kohta ja see pidanuks tõusma 2025 euroni. Muudatusettepaneku järgi langetatakse see aga 1564 eurole. Muudatus võib jõustuda päev pärast selle avaldamist.

Aktsiisilangetus ei mõjuta õlut, veini ega teisi jooke, mille alkoholisisaldus on alla 22 protsendi.

Eesti parlament kiitis 13. juunil heaks eelnõu, millega langetatakse 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid 25 protsenti.