Tasuta sõit pole ainus busside täitja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tasuta buss Viljandi bussijaamas.
Tasuta buss Viljandi bussijaamas. Autor/allikas: ERR

Priisõit pole ainus põhjus, miks rahvas on hakanud bussiga sõitma. Bussiliikluse korraldajate sõnul rahva bussidesse toonud lisandunud väljumised, aga ka haldusreformi tulemusel tekkinud uued tõmbekeskused.

"Väga lühikese aja jooksul lõpetasid Piibe maanteel sõitvad kommertsliinid sõitmise. Sellega kasvas maht võrdlemisi äkki ja hakkasime sõitma üle Palamuse ka Tartusse," rääkis Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne. Uusi liine tuli avada ka haldusreformi tulemusel, näiteks muutus Mustvee kindlaks tõmbekeskuseks, mida ta varem ei olnud.

"Oleme reformist lähtuvalt ka sel aastal lisaliine teinud ja kogu reisijakasvu ainult tasuta sõidu peale ei saa kanda," on Lääne kindel. Oma osa oli ka mullusel kuumal suvel, mistõttu tuli just nö rannaliinidele panna lisabusse.

"Seega mitu asjaolu langes kokku ja sellest tuli meie esialgne väga suur reisijate arv. Mõningatel andmetel riigi teine," sõnas Lääne.

Kõige enam kasvas bussireisijate arv Ida-Virumaal ja see tuli ka maanteeametile üllatusena. Kuna Ida-Virumaal on linnaliinid tasulised, siis hakkasid inimesed eelistama tasuta maakonnaliine, mis tegid mitmeid peatusi ka linna sees, selgitas maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson.

Viljandimaal kasvas sõitjate arv poole võrra  ja kooliaasta alguses oli olukordi, kus kõik ei mahtunud peale. "Bussiettevõtte suutis kiirest sellistele olukordadele reageerida ja lahendas probleemi suuremate bussidega," rääkis Viljandimaa ühistranspordikeskuse juhatuse liige Kaupo Kase.

Neljas maakonnas (Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Lääne-Virumaal) bussiliiklust korraldava Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse (ÜTK) juhi Vello Jõgisoo sõnul oli kõige suurem sõitjate arvu kasv Harjumaal, kus tasuta sõit kehtib vaid kuni 21- ja üle 65-aastastele.

"Sealjuures tuleb arvestada, et avalike liinide sõitjate arvu kasv oli Harjumaal väga kiire ka juba enne (osaliselt) tasuta ühistranspordi kehtestamist," lisas ta. Lääne-Virumaal ja Raplamaal suurenes sõitjate arv neil liinidel, kuhu lisati uusi väljumisi.

Ka Pärnumaa loobus priisõidust kõigile, kuid kehtima hakkas ühtne pileti nii linna- kui ka maakonnaliinidel. "Seejuures ei sõltu enam maainimese piletihind sõidu pikkusest, vaid kasutatakse tunni- ja 30-päeva pileteid. Maaliinide piletihinnad langesid oluliselt," selgitas Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja  Andrus Kärpuk.

Sõitjate arv kasvas Pärnumaal kõikidel keskhommikustel liinidel maalt keskusse ja pärastlõunal tagasi, so siis kui sõidavad pensionärid - kas apteeki, kauplusse, " seinast raha võtma" vms.

Mitu keskust olid sunnitud avama uued avalikud liinid, sest senised kommertsliinid suleti reisijate vähesuse tõttu suletud. "Üks viimaseid oli Sirel Reisid OÜ kaugbussiliini nr 519 "Kuressaare – Pärnu – Tõrva – Valga" sulgemine, kus pidime leidma maakonnaliinide kitsa toetusraha eest võimaluse maakonnaliiniga Kilingi-Nõmme – Abja-Paluoja lünka täita," rääkis Kärpuk.

Aasta tasuta ühistransporti pole kaasa toonud mitte ainult lisaväljumisi, aga pea kõigis maakondades on kaugema kandi rahval tulnud leppida tõsiasjaga, et nüüd on vaja buss nö ette tellida. Selliseid nõudeliine tuleb tulevikus aina juurde, sest inimesi jääb vähemaks.

"Jälgin maakonna elanikkonda üle kümne aasta ja võin öelda, et 300-400 elanikku aastas on loomulik vähenemine, aga on olnud ka enamat. Kahjuks nii suure elanike arvuga küla kadumine maakonnas igal aastal oleks ühes paigas katastroofiline, hajutatult me ei pane seda tähelegi," tõdes Jõgevamaa ühistranspordi keskuse juht Heldur Lääne.

Vaid Saaremaal on mõnes kohas sõita soovijate arv nii palju kasvanud, et on nõudeliinist on saanud püsiliin.

Saaremaa valla transpordinõuniku Karl Tiitsoni sõnul peaks ühistranspordi rahastus ka edaspidi suurenema. "Kahjuks võrreldes eelmise aastaga oleme tagasi enda tavalises rutiinis, kus uue liini avamiseks Saaremaal peame pigem leidma need vahendid enda liinivõrgu kohendamisega, kui läbi selle, et saame lisarahastust," tõdes ta.

Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse tegevdirektori Vello Jõgisoo sõnul Harjumaal napib raha juba tänavu. " Põhja-Eesti ÜTK on  algusest peale edastanud maanteeametile info, et 2019 aastaks planeeritud summast bussitranspordi rahastamiseks ei jätku. Meie poolt koostatud taotluste aluseks on nõudluse järsk kasv ning vajadus tagada avaliku teenuse kättesaadavus nii, et sõitjad ei peaks jääma bussidest maha," sõnas Jõgisoo.  

Ka Viljandimaa ühistranspordikeskuse juht Kaupo Kase on murelik. "Maanteeamet on näiteks läbirääkimiste käigus andnud teada, et saame 2019.  teisel poolaastal raha vähem, kui oli aasta alguses planeeritud planeeritud. Vaadates, mis toimub riigieelarvega, ei ole midagi roosilist siin oodata," ütles ta.

Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhataja Kirke Williamsoni kinnitusel vajab maakondlik ühistransport tänavu 1,8 miljonit eurot lisaraha ning vastav taotlus on majandusministeeriumile ka esitatud. Kui sel aastal on ühistranspordiks eraldatud ligi 43 miljonit eurot, siis uuel aastal sellest summast ei piisa ning riigieelarvest oleks vaja saada 49 miljonit eurot.

Kuigi riigieelarve seis on hetkel pingeline, siis majandusminister Taavi Aasa kinnitusel lisaraha tasuta bussisõidu jaoks  leitakse ja ennekõike on see mõeldud liinivõrgu laiendamiseks. "Tegu on 1,8 miljoniga ja see ei ole ebarealistlik summa, aga see saab  tulla läbi ümberpaigutuste," ütles Aas.

Järgmisel aastal saab ühistransport Aasa sõnul üheksa miljonit eurot lisaks ja sellest summast peab jaguma nii laeva-, lennu- kui ka bussitranspordile.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: