Euroopa Komisjoni asepresidendil Andrus Ansipil oli sel nädalal aega loopida komisjoni koridoris magneteid. Tänada oma meeskonda. Ja vaadata üle, ega midagi kappi ei ole ununud.

Tühjaks jäänud kabinetis räägib praegu veel digitaalse ühtse turu asepresident, et Euroopa on ühtsele turule digivaldkonnas tema ametiajal lähemale jõudnud. Töövõitudena nimetab Ansip netineutraalsust, geoblokeeringu ja rändlustasude kaotamist ning digitaalse sisu kaasaskantavust. Töö netimaailma reguleerimisel ei ole aga kindlasti lõpule jõudnud.

"Me peaksime tegelema sellega, et Euroopa standardid muutuksid ka globaalseteks standarditeks või kui need ei ole otse Euroopa standardid, siis me peaksime vähemalt üritama kokku leppida globaalsetes standardites," rääkis Ansip.

Näiteks toob Ansip Euroopa üldise andmekaitse määruse, mida oma reeglite loomisel on suuresti kopeerinud paljud maailma riigid.

Eesti järgmine volinik Kadri Simson ilmselt digivaldkonnas jätkata ei saa. Küsimus on, millal ta üldse tööle asub, sest komisjoni president Jean-Claude Juncker on seisukohal, et selle komisjoni ametiaja lõpukuudeks nii-öelda ajutise voliniku nimetamine tähendaks üksnes asjatut kulu. Eesti valitsus kavatseb siiski kohe uue voliniku kandidaadi esitada ja Eesti esindatust komisjonis peab vajalikuks ka Andrus Ansip.

"Kadri Simson ju poleks ajutine, sest valitsus on ta nimetanud voliniku kandidaadiks kogu järgmiseks viieks aastaks, ja öelda, et tema puhul kaasneksid selle nelja kuuga, mis ta võiks siin minu asemel töötada, mingid tohutu suured kulutused, see lihtsalt ei päde," rääkis Ansip.

Üks asi, mis Ansipit ees ootavas parlamendis saab olema keerukam ülesanne kui komisjonis, on hoonetes orienteerumine.