"Eesti on seisukohal, et kõikidel liikmesriikidel peab olema Euroopa Komisjonis võrdne esindatus. Valitsus ja riigikogu on kiitnud heaks Kadri Simsoni esitamise kandidaadiks nii järgmisesse Euroopa Komisjoni kui ka Andrus Ansipi Euroopa Parlamenti asumise järel tühjaks jäävale ametikohale praeguse Komisjoni koosseisus," ütles valitsuse pressiesindaja Mariann Sudakov ERR-ile.

Tema sõnul on peaminister Jüri Ratas informeerinud Junckerit soovist esitada kandidaat ka praegusesse Komisjoni. Valitsus saab Simsoni kandidatuuri ametlikult esitada pärast seda, kui Ansipi ametiaeg 30. juunil ametlikult lõppeb.

Juncker ütles 2. juunil ajalehel Bild antud usutluses, et eelistaks, kui riigid ei saadaks lahkuvasse Komisjoni neljaks kuuks asendusvolinikke nende asemele, kes Euroopa Parlamenti valiti ning sinna tööle lähevad. Euroopa Komisjoni president viitas seejuures asendusvolinike töölevõtmisega kaasnevatele suurtele kuludele, mis väidetavalt ulatuvad miljoni euroni. Samuti ei oleks asendusvolinikel ka oma töövaldkonda ja vabaks jäänud teemasid saavad katta ametisse jäävad volinikud. Juncker on ka öelnud, et ei kavatse asendusvolinikele kindlat valdkonda määrata.

Eelmisel nädalal esitas Juncker selle kohta liikmesriikide valitsusi esindavale EL-i Nõukogule ka kirjaliku ettepaneku, mille riikide esindajad aga lõppeval nädalal tagasi lükkasid.

"Euroopa Komisjoni president on väljendanud EL-i Nõukogule oma seisukohta mitte asendada Euroopa Parlamenti minevaid volinikke. Liikmesriikide suursaadikud käsitlesid seda kolmapäeval. Eesti suursaadik väljendas seisukohta, et EL-i aluslepingute järgi on igal liikmesriigil õigus volinikule," märkis Sudakov.

Ansip toetab

Sama seisukohta väljendas reedel Kuku raadio saates "Nädala tegija" esinenud Ansip. "Mina arvan, et Kadri Simson ei oleks ajutine volinik, ta ei läheks sinna neljaks kuuks, vaid järgmiseks viieks aastaks," ütles Ansip. Tema hinnangul ei tooks asendusvolinike nimetamine kaasa ka kulutusi, kuna ei ole vahet, kas pensionistaaži arvestatakse temale või teda asendavale inimesele.

"Kulutused võiksid tulla siis, kui formeeritakse terve uus kabinet volinikule, kellel tegelikult ju selle lühikese aja jooksul, mis see Komisjon veel ametis on, eriti palju tööd ei ole. Siis tuleb kabineti liikmetele maksta kolimis- ja muid kompensatsioone," rääkis Ansip. "Minu meelest otsida kokkuhoiukohta voliniku ametist - see ei ole väga mõistlik. Kui me tahame kokkuhoiukohta leida, siis me võiksime näiteks mõelda sellele, kuidas ära lõpetada parlamendi kolimine iga kuu Brüsselist Strasbourgi. See oleks märksa suurem kokkuhoid kui ühe volinikoha tühjana hoidmine nelja kuu jooksul," lisas ta.

Ansip märkis ka, et tema arvates võiks Kadri Simsonist saada hea volinik.

Sudakovi sõnul käsitleb EL-i Nõukogu Junckeri ettepanekut eelduslikult juuli teisel nädalal, pärast seda, kui on teada ametist lahkuvate volinike arv, ning annab siis Komisjonile vastuse. "Selleks, et EL Nõukogu otsustaks vabu ametikohti Komisjonis mitte täita, on vaja ühehäälset otsust," märkis valitsuse esindaja.

ERR-ile teadaolevalt võiks küsimust arutada 9. juulil kogunev EL-i rahandus- ja majandusministrite nõukogu ning kui siis Euroopa Komisjon riikide otsust rohkem ei vaidlusta ja aktsepteerib uusi esitatavaid volinikukandidaate, võiks nende kuulamine toimuda Euroopa Parlamendi sessioonil, mis algab 15. juuulil. Kui selleks ajaks volinikukandidaate parlamendi ette ei saa, on järgmine võimalus need kinnitada alles pärast suvepuhkust, septembri keskel.

Kui Euroopa Komisjoni president otsustab määrata uutele volinikukandidaatidele kindla portfelli, toimub nende kuulamine Euroopa Parlamendi vastavas komitees, kui nad aga ei saa portfelli, siis parlamendi fraktsioonijuhte ühendavas presidentide konverentsis.

Ansip ja rumeenlasest reginaalpoliitika volinik Corina Creţu on teatanud, et asuvad tööle European Parlamendis. Samuti valituks osutunud Komisjoni lätlasest asepresident Valdis Dombrovskis ning bulgaarlasest digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel on aga öelnud, et jätkavad praeguses Komisjonis ja nende riikide valitsused on nad nimetaunud ka juba Komisjoni uude koosseisu.

Hollandlasest Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ei ole veel otsustanud, kas läheb parlamenti, kuna tema on üks võimalikke kandidaate Euroopa Liidu juhtkohtadele, mille jagamist liikmesriikide liidrid sel pühapäeval arutama hakkavad.

Euroopa Parlament koguneb oma esimesele istungile 2. juulil.