Juuni esimeses pooles sai leetrivaktsiin Eestist otsa, kuid uus partii saabus 20. juunil ja 21. juunil jõudsid vaktsiinid vaktsineerimiskabinettidesse. Vaktsiiniannuseid oli 1568, kuid 2. juuliks oli suurem osa neist juba otsa saanud.

"Praeguse seisuga on M-M-Rvaxpro saadaval kahjuks vaid üksikutes apteekides," ütles ravimiameti inspektsiooniosakonna vaneminspektor Marko Tiisler ERR-ile.

Ta lisas, et müügiloa hoidja MSD Vaccins on teatanud leetrite, mumpsi ja punetiste elusvaktsiini tarneraskusest, mis algas 7. juunil.

"Tarneraskus puudutab vaid eraturu jaoks planeeritud koguseid, laste vaktsineerimiseks riikliku immuniseerimiskava raames on vaktsiin saadaval," rõhutas Tiisler.

Uus kogus vaktsiini saabub Eestisse müügiloa hoidja viimase prognoosi kohaselt 12. juulil.

Sel aastal on Eestis leetritesse haigestunud 25 inimest. Kõige rohkem on haigestunuid olnud Tallinnas. Harjumaal on leetritesse nakatunud neli ning nii Pärnus kui ka Tartus kaks inimest.

Terviseameti kommunikatsioonijuhi Simmo Saare sõnul pole pärast seda, kui jaanipäevaeelsel nädalal neli uut haigestunut registreeriti, Eestis rohkem leetreid diagnoositud.

Leetrite esimesed haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis ühe- ja 13 aastaselt MMR-vaktsiinidoosiga, mis annab pikaajalise kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Täiskasvanutest peaksid end uuesti vaktsineerima need, kes on vaktsineeritud ainult ühe doosiga või kes said kaitsesüsti ajavahemikus 1980-1992. 

Raseduse ajal MMR-vaktsiini teha ei tohi ja pärast vaktsineerimist soovitatakse ühe kuu vältel rasestumisest hoiduda.