Sassoli ongi nüüd kõige tõenäolisem uus europarlamendi president. Teda toetavad nii sotsiaaldemokraatide ja demokraatide grupp kui EPP (Euroopa Rahvapartei).

Varem oli Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakutud Bulgaaria endist peaministrit Sergej Staniševi.

"Stanišev on olnud Euroopa sotsiaaldemokraatide katuseorganisatsiooni juht ja on seda tööd teinud hästi. Sassoli on väga tugeva parlamendi kogemusega mees, kes on ka varem olnud ametis Euroopa Parlamendi asepresidendina," rääkis europarlamendi saadik, sotsiaaldemokraat Sven Mikser ERRile.

Mikseri sõnul kujunes neljapäevasel sotsiaaldemokraatide grupi koosolekul emotsionaalseks kogu paketi arutelu.

"Meie grupi tippkandidaat (hollandlane Frans) Timmermans lootis kompromissi tulemusena jõuda Euroopa Komisjoni juhi kohale, aga võib-olla need lootused olid liiga optimistlikud, vaadates praeguse ülemkogu koosseisu poliitilises mõttes," ütles Mikser.

Mikseri sõnul tekitas Ursula von der Leyeni nimi Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadina palju küsimusi ja nõutust, sest tegu oli mõnevõrra ootamatu nimega. "Ja see, et Timmermans peab leppima komisjoni esimese asepresidendi kohaga, oli mõningaseks pettumuseks. Seejärel arutasime, kas sotsiaaldemokraadid peaksid sellise pakkumise peale esitama oma kandidaadi ka parlamendi presidendi kohale. Arvati, et Euroopa Parlamendi president võiks olla sotsiaaldemokraat ja seejärel jõuti David Sassoli nimeni," rääkis Mikser.

Mikseri sõnul pole võimatu, et kahe ja poole aasta pärast, kui parlamendikoosseis on töötabnud pool ametiajast, vahetub europarlamendi president. "Seda, et presidendi koht võib poole parlamendi tööajaga liikuda teise grupi kätte, seda on juhtunud ka varasemate parlamentide puhul," märkis ta.