Ansip: minu võimalikku kandidatuuri ei tasu üle tähtsustada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Andrus Ansip Vikerraadios.
Andrus Ansip Vikerraadios. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Euroopa Komisjoni endine volinik, ekspeaminister Andrus Ansip iseloomustas Euroopa Liidu uuteks juhtideks pakutud kandidaate postiivselt, kuid kritiseeris seda, et juhtide seas on jäänud sisuliselt esindamata Põhja-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigid. Teateid tema enda võimaliku kandidatuuri kohta, näiteks väiteid seoses Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikohaga, ei maksa Ansipi hinnangul üle tähtsustada.

"Me ei peaks vaatama mitte ainult parlamendi presidendi kohta eraldi, vaid me peaksime vaatama ikka kogu seda komplekti. Ja selles komplektis ilmselt kõige olulisem on Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen ja tema kohta ma julgen küll öelda, et see on Eestile väga hea valik. Teatavasti tema pidas ühe väga märkimisväärse kõne kunagi Leedus ja see kõne andis kõikidele Balti riikidele selge kindlustunde - Saksamaa on koos meiega siis, kui abi peaks vaja minema. Väga selge sõnaga, hea juht - ta on olnud alates 2005. aastast Merkeli kõikidest valitsustes minister ja minu meelest Eestile väga hea valik," ütles endine eurovolinik ja praegune eurosaadik Andrus Ansip ERR-ile.

Charles Michel kui Ülemkogu juht on minu meelest ka hea valik - tegemist on [sarnaselt Ansipiga] liberaaliga (fraktsioonist Uuenev Euroopa, endine ALDE - Toim.). Josep Borrell välispoliitika kõrge esindaja kohale - hispaanlane, kes on andnud ka Euroopa Parlamendi president ja pikaaegne välisminister. Välispoliitikas orienteerub väga hästi. Ja kui võtta juurde veel Euroopa Keskpank, siis Christine Lagarde, kes on kindlasti väga suurte kogemustega ja ka hea juht. Siis võiks öelda, et on päris hästi läinud," jätkas ta kandidaatide iseloomustamist.

"Aga loomulikult ei ole me rahul sellega, et ei Põhja-Euroopa riigid ega ka kesk-ja Ida-Euroopa riigid pole selles komplektis sugugi esindatud," rõhutas Ansip samas.

Kommenteerides teateid, mille kohaselt oli nõupidamise ajal ka Ansip olnud võimalik liberaalide kandidaat Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikohale, märkis reformierakondlasest ekspeaminister Ansip järgmiselt: "Kes neid kõiki kandidaate jõuab üles lugeda, kelle nimedega manipuleeriti, ja seda, et mina mitmes positsioonis olen kandidaadina ka kusagilt aruteludest läbi käinud, ei maksaks kindlasti üle tähtsustada. Ma ise ei ole küll mingit kampaaniat teinud ega ole keegi minu käest nõusolekut küsinud. Lihtsalt selekteeritakse ja sorditakse erinevaid nimesid ja sealt on siis Ülemkogu juhiks Charles Michel välja valitud ja see on see tegelik küsimus. Kõik muu pole oluline."

"Aga on üks asi, mida tavaliselt räägitakse. See on see, et Frans Timmermans ja Margrethe Vestager saavad siis Euroopa Komisjoni esimesteks asepresidentideks. Mina ei tahaks küll nõus olla sellega, et see geograafiline tasakaal - Põhi-Lõuna - on sellega tagatud, et Margrethe Vestagerist saab Euroopa Komisjoni esimene asepresident, sest et esimene asepresident on lihtsalt üks ilus tiitel, aga aluslepingutest ei leia mitte ühtegi sõna Euroopa Komisjoni esimese asepresidendi kohta. See on ilus nimi, mis tegelikult seda geograafilist tasakaalu Euroopas ei taga," nentis ta.

Teisipäeva õhtul jõudsid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid pärast pingelisi läbirääkimisi kokkuleppele EL-i uute tippjuhtide asjus. Euroopa Komisjoni järgmiseks presidendi kandidaadiks valiti Saksamaa paremtsentristist kaitseminister Ursula von der Leyen.

Kokkulepe näeb välja järgnevalt:

* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);

* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);

* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);

* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);

* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;

* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakuti bulgaarlasest sotsialisti Sergej Stanišev, kuid europarlamendi vasakpoolsed käisid hiljem tema asemel kandidaadina välja itaalia sotsiaaldemokraadi David-Maria Sassoli, kes osutus ka valituks.

Toimetaja: Mall Mälberg, Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: