Leyen on kauaaegne Saksamaa kantsleri Angela Merkeli kaasvõitleja, ta on töötanud Merkeli valitsuses eri ametites alates 2005. aastast. Ka Leyeni isa töötas euroametnikuna ja seetõttu on ta üles kasvanud Brüsselis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Liidu kohta on Von der Leyen varem rääkinud soovist tihedamalt seotud föderaalse Euroopa järele. Von der Leyen on hariduselt arst ja seitsme lapse ema, mis on tipp-poliitikas üsna erakordne.

EL-i 28 liikmesriigi juhi töökohtumine pidi algama teisipäeval Eesti aja järgi kell 12, riigijuhid aga hakkasid kogunema juba kella 11 ajal. Ametliku töökohtumine algust lükati paar korda edasi ja õhtupoolikul tehti sellega lõpuks algust.

ERR-i korrespondent Epp Ehand ütles otselülituses Brüsselist, et valitsusjuhid loobusid esikandidaatide ehk spitzenkandidaatide süsteemist, mida Euroopa Parlament on väga toetanud. Nüüd ongi Ehandi sõnul küsimus, kuidas parlament sellele reageerib. Ta lisas, et esimesed pahased märkused Strasbourg'ist on juba tulnud. Näiteks sotsialistid ei ole rahul sellega, et kõrvale jäeti Frans Timmermans.

Kokkulepe näeb välja järgnevalt:

* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);

* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);

* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);

* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D)

* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;

* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakuti bulgaarlasest sotsialisti Sergej Stanišev, kuid europarlamendi vasakpoolsed käisid hiljem tema asemel kandidaadina välja itaalia sotsiaaldemokraadi David-Maria Sassoli.

Eurovalimistel paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP) tippkandidaadiks olnud Manfred Weber, keda peeti omal ajal favoriidiks Euroopa Komisjoni presidendi kohale, ei tõusnud lõpuks ka Euroopa Parlamendi presidendiks ning jätkab europarlamendis EPP fraktsiooni juhina.

TAUST

"Arvan, et jõuame (teisipäeval) kokkuleppele paari tunniga," ütles Prantsuse president Emmanuel Macron pärast 18-tunnist maratonistungit esmaspäeval.

Kuigi kõneluste pühapäeval algamise järel on olnud märke edasiliikumisest, siis on liidrid jätkuvalt eri meelt Saksa-Prantsuse kompromissis, mille järgi saab Euroopa Komisjoni juhiks Hollandi sotsiaaldemokraat Frans Timmermans.

"Hakkame asja tõsiselt võtma," ütles ärritunud Macron.

Seistes silmitsi väljakutsetega, mis ulatuvad kliimamuutusest illiberaalse demokraatiani, peab EL reformima oma aeglast otsustusprotsessi ning vältima poliitiliste gruppide "pantvangiks" sattumist, lisas ta.

Saksa kantsler Angela Merkel ütles samuti, et ta jätkuvalt "loodab, et hea kompromiss on tehtav", kui liidrid teisipäeval uuesti kohtuvad.

Macron ja Merkel panid kompromissi kokku laupäeval G20 tippkohtumisel Jaapanis. Otsuse järgi saab Euroopa Komisjoni etteotsa Timmermans, mitte tema Saksa paremtsentristist rivaal, Euroopa Rahvapartei (EPP) tippkandidaat Manfred Weber, keda Merkel varem ise toetas.

Komisjoni juhi asemel tahetakse esitada Weber europarlamendi spiikri kohale.

Kui Merkel aga plaani oma EPP kaaslastele plaani esitas, siis mitu neist alustasid mässu ning tippkohtumisel puhkes kriis, kus liidrid käisid pühapäeva õhtul ja esmaspäeval mööda kõrvalkohtumisi.

Merkeli liiga innukas leppimine sellise kompromissiga on tekitanud EPP ridades meelepaha ning analüütikud peavad seda järjekordseks näiteks Saksamaa liidukantsleri kahanevast autoriteedist, vahendas Politico.

EPP on jätkuvalt europarlamendi suurim fraktsioon, kuid selle jõud on mais toimunud valimiste järel raugenud. Liberaalid, kelle seas on Macroni toetajad, nõuavad aina suuremat sõnaõigust EL-i tippametite täitjate asjus, sest nii nemad kui ka rohelised suurendasid mais oma kohtade arvu märkimisväärselt.

Sotsiaaldemokraatide blokk küll kaotas kohti, aga kompromisskandidaat Timmermans tuleb nende ridadest.

Mitme Euroopa allika sõnul tahetakse Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks esitada Bulgaaria liberaal Kristalina Georgieva, kes on praegu Maailmapanga tegevjuht.

Bulgaaria peaminister Bojko Borisov aga ütles hiljem oma riigi ajakirjanikele Brüsselis, et liberaalid üritavad Georgieva kandidatuuri blokeerida.

Euractiv kirjutab, et olukorras, kus Timmermansi kandidatuur on paljude jaoks vastuvõetamatu, on EPP kaalumas kompromissi, kus ollakse valmis loobuma Weberist, kuid tingimusel, et Euroopa Komisjoni presidendi koht läheb ikkagi EPP-le. EPP kompromisskandidaadiks oleks sellisel juhul Prantsuse paremtsentrist, hiljuti Brexiti-läbirääkijaks olnud Michel Barnier, keda oleksid valmis toetama ka Macroni liberaalid.

Viimaste andmete kohaselt on üha suuremat toetust kogumas Saksamaa kaitseministri ja Merkeli parteikaaslase Ursula von der Leyeni kandidatuur Euroopa Komisjoni juhi kohale. Politico andmetel oleksid sellise kompromisiga nõus ka Visegradi riigid ja osa Balti riikidest. Üha rohkem kõlab ka erinevate EPP poliitikute avaldusi, et kuna ollakse siiski suurim fraktsioon, siis pole mingit põhjust Euroopa Komisjoni juhi kohale pürgimisest loobuda. 

Kõige selle taustal lisasid allikad, et EL-i välispoliitikajuhiks võib Itaalia Federica Mogherini asemel saada liberaal. See võib olla kas Belgia peaminister Charles Michel või Taani poliitik Margrethe Vestager, kes on praegu konkurentsivolinik.

Timmermansi vastu on lisaks erinevatele pettunud EPP liikmetele kõige ägedamalt Visegradi riigid. Euroopa Komisjoni asepresidendina on Timmermans olnud kõige aktiivsem Visegradi riikide, eriti Ungari ja Poola, kritiseerija. Ungari peaminister Viktor Orban nimetas hiljutises intervjuus Timmermansi ideoloogiliseks sõdalaseks ning oma vastase George Sororisi poolt rahastatud isikukuks. Teisipäeval kohale saabunud Tšehhi peaminister Andrej Babiš kinnitas samuti üle, et Timmermansi kandidatuur on vastuvõetamatu.

Europarlamendi spiikrist rääkides lisasid allikad, et Weber võib olla ametis esimesed kaks ja pool aastat ning järgmine ametiaeg läheb endisele Belgia peaministrile Guy Verhofstadtile, kes juhib kogus liberaale.

Kandidaadi edasiliikumiseks vajab ta EL-i 28 liidri seast 21 toetust ning toetajate riikide elanike arv peab olema bloki elanikkonnast vähemalt 65 protsenti.

Euroopa Parlament, mis on EL-i otsuste langetamisega samuti tihedalt seotud, valib kandidaate kolmapäeval esimesel valimisjärgsel istungjärgul. Politico rõhutab, et europarlamendi presidendi asjus otsuse langetamisel on rahvasaadikud palju vabamad ning ei pea ilmtingimata lähtuma liikmesriikide juhtide poolt tehtud kompromissidest. Teisipäeval toimuvad lisaks avaistungile veel mitmed pressikonverentsid, Euroopa Parlamendile presidendi valimine jääb juba kolmapäeva peale. Seetõttu ongi liikmesriikide juhtide jaoks oluline, et nad ei jääks oma kokkuleppega europarlamendist otsustusprotsessist maha.

Euroopa Keskpanga uue juhi valimise teemal vihjas Prantsusmaa president Macron, et seda otsust ei pruugita teha sama kiirelt kui näiteks Euroopa Komisjoni uue presidendi või Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja puhul.