Europarlamendi rohelised näitasid Von der Leyenile punast tuld ({{commentsTotal}})

Ursula von der Leyen.
Ursula von der Leyen. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Parlamendi rohelised ei kavatse toetada järgmisel nädalal Euroopa Komisjoni presidendiks pürgiva Saksa kaitseministri Ursula von der Leyeni kandidatuuri. Fraktsiooni hinnangul ei kuulnud nad Von der Leyeniga kolmapäeval kohtudes ühtegi konkreetset ettepanekut õigusriigi või kliimapoliitika teemal.

"Meid on valitud mandaadi alusel, mis kutsub üles muutustele, ning me ei näe, kuidas muutused selle kandidaadiga võimalikud oleksid," vahendas Politico fraktsiooni asejuhi, Saksamaa roheliste esindaja Ska Kelleri sõnu.

Nagu lubatud, toimus europarlamendi roheliste kohtumisest Von der Leyeniga ka otseülekanne.

Fraktsiooni hinnangul ei leevendanud kohtumine nende muret, et senine Saksa kaitseminister pole pühendunud tegudele võitlemaks kliimamuutusega. Sellele viitab roheliste arvates ka see, et see teema pole olnud kunagi prioriteediks tema kodumaise poliitilise karjääri ajal.

"Vaid mõni nädal pärast kliimaküsimustega seotud valimisi, ignoreerib ta klimaatilist hädaolukorda ning soovib lausa tuua kliimapoliitilisi eesmärke madalamale kui need, milles Euroopa Parlament varem kokku leppinud on," lausus belglasest eurosaadik Philippe Lamberts.

Rohelistele torkas silma ka see, et kui teemaks oli õigusriigi põhimõtete tagamine Euroopa Liidus, üritas Von der Leyen nende hinnangul teemast kõrvale põigata. "See on oluline puudujääk seoses ühe olulisema küsimusega, millega EL praegu silmitsi seisab," lausus Keller.

Kuigi Von der Leyen valiti liikmesriikide juhtide poolt Euroopa Presidendi kandidaadiks ning teoorias peaks tal olema nii oma kodufraktsiooni ehk paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei (EPP), sotsiaaldemokraatide (S&D) ning tsentristide/liberaalide Uueneva Euroopa toetus, pole tema heaks kiitmine Euroopa Parlamendis kaugeltki veel kindel, selgub Politico artiklist.

Ka europarlamendi sotsiaaldemokraadid ja liberaalid, kellega Von der Leyen toetuse pälvimiseks kohtumas käis, andsid mõista, et Von der Leyeni teel Jean-Claude Junckeri mantlipärijaks kõrgub veel mitmeid takistusi. Kui Von der Leyen on ilmselt üritanud erinevate poliitiliste jõudude toetuse pälvimiseks olla võimalikult pealiskaudne, siis fraktsioonid on talle esitanud üsnagi detailseid ja konkreetseid tingimusi.

Ehk sisuliselt võib vetoõigust omav Euroopa Parlament saata EL-i liikmesriikide juhid uuesti läbirääkimisi pidama ning seaduse kohaselt on Euroopa Liidu Nõukogul siis aega 30 päeva, et uue kandidaadiga välja tulla. Samuti on europarlamendi juhtidel võimalus soovi korral hakata valimisprotseduuri venitama nädalaid või isegi kuid.

Praeguse Junckeri juhitud Euroopa Komisjoni ametiaeg saab läbi käesoleva aasta 1. novembriks.

Euroopa Liidu liikmesriikide juhid jõudsid eelmisel nädalal pärast pingelisi läbirääkimisi kokkuleppele EL-i uute tippjuhtide asjus.

Paljud poliitikud ja poliitikavaatlejad on juhtinud juhtinud tähelepanu sellele, et eurovalimiste tulemuseks olnud senisest killustatum Euroopa Parlament eeldas ka laiemat koalitsioonimoodustamist, sest enam ei piisanud kahe suurfraktsiooni - paremtsentristliku EPP ja sotsiaaldemokraatide - omavahelisest kokkuleppest. Suure koalitsiooni moodustamine eeldab omakorda pikka aega kaalutud ja läbi mõeldud kokkuleppeid, kuid teisipäeva õhtuks sõlmitud kiirkorras tekkinud kompromiss oli paljude arvates aga kõike muud kui seda, nendib Politico oma ülevaates.

Eriti silmatorkav on kiirelt tehtud kompromissi puhul see, et tulemus on tugevalt Lääne-Euroopa kasuks kaldu.

Kokkulepe näeb välja järgnevalt:

* Euroopa Komisjoni president sakslanna Ursula von der Leyen (EPP);

* Euroopa Komisjoni asepresidendid hollandlane Frans Timmermans (S&D), taanlanna Margrethe Vestager (Uuenev Euroopa);

* Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja belglane Charles Michel (Uuenev Euroopa);

* Euroopa Liidu välispoliitikajuht hispaanlane Josep Borrell (S&D);

* Euroopa Keskpanga juht prantslanna Christine Lagarde, kes juhib hetkel IMF-i. Poliitiliselt on ta paremtsentristliku EPP ridades;

* Euroopa Parlamendi võimalikuks presidendiks pakuti bulgaarlasest sotsialisti Sergej Staniševi, kuid europarlamendi vasakpoolsed käisid hiljem tema asemel kandidaadina välja itaalia sotsiaaldemokraadi David-Maria Sassoli, kes ka vajaliku toetuse pälvis.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: