Neljapäeval viis põllumajandusame reidi läbi Nõmme turul, kuid kontrolle tehakse kõigil suurematel turgudel ja välilettidel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Inspektor kontollis saaduste saatedokumente ja vaatas, et igal müügisildil oleks kirjas toote päritolumaa. Viimase vastu eksivad müüjad enim.

"Eksitaksegi põhiliselt selle vastu, et kas siis ekslikult, tahtlikult või tahtmatult jäetakse päritoluriik hinnasildile märkimata, kuid ostjal on alati õigus küsida. Kui tal tekib kahtlus, et kust toode pärit on, siis julgelt pöörduda müüja poole ja esitada täpsustav küsimus enne ostu sooritamist," selgitas põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Marika Arula.

Mõni talu on otsustanud enda maasikaid vahendajatele edasi mitte müüa, et vältida petuskeemidesse sattumist.

"Välja me ei anna ühelegi ostjale, kes tahaks kuskil meie nime kasutada, sest me ei tea kunagi - pannakse sinna sissetoodud massikas alla ja kaetakse pealt meie maasikaga, aga pärast sõnum tuleb meile, et mis marja te müüsite. Juba sellepärast me turustame ise. Meil on täna neli müüjat, neli müügikohta ja see on kõik need aastad olnud. Me turustame ausalt oma kauba ise," rääkis Tammiku talu perenaine Helbe Kaljusaar.

Põllumajandusameti järelvalve tulemustele tuginedes eksitakse kõige rohkem maasikate päritolu suhtes. Samuti on esinenud rohkem rikkumisi herne müügis.

Kliendil pelgalt peale vaadates pole võimalik aru saada, kas tegemist on Eestis kasvanud maasikaga. Müüja vastu peab olema usaldus.

"Eks siin on palju ka usalduse küsimus, et ikkagi talude puhul, kellel on olemas ka reaalsed maasikaistandused, võime olla kindlad, et nad turustavad Eestis kasvanud maasikat ja selles päritolus oleme kindlad," ütles Arula.

Olukord Eestis pole siiski nii halb. Arula usub, et aasta-aastalt pettuste arv väheneb, sest koostöö erinevate ametiasutuste vahel on iga aasta tugevam ja informatsiooni vahetamine käib kiiremini.

Põllumajandusamet jälgib puu- ja juurviljade päritolu, kuid ei kontrolli nende jääkainete sisaldust.