Sotside eelnõu järgi muudetaks kodakondsuse seaduses regulatsiooni, mis käsitleb Eesti kodakondsuse taotlemise võimaldamist Eestis sündinud alla 15-aastastele lastele, kelle vanem või vanemad on kas määratlemata kodakondsusega isikud või kolmanda riigi kodanikud ning elasid Eestis püsivalt enne 20. augustit 1991.

Kehtiv seadus nõuab alla 15-aastasele alaealisele kodakondsuse taotlemisel mõlema vanema nõusolekut, mille saab anda taotlust koos esitades juhul kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsuses või siis juhul, kus teine vanem ei ole Eesti kodakondsuses, saab ta anda ametlikult kinnitatud allkirjaga nõusoleku lapsele Eesti kodakondsuse taotlemiseks.

Sotside esitatud muudatuse järgi saaks alla 15- aastasele alaealisele kodakondsust taotleda ka üks Eesti kodanikust lapsevanem.

Teine muudatusettepanekuga tahavad sotsid seadust muuta nii, et alla 15-aastaste laste vanemad, kes on elanud Eestis püsivalt enne 1991. aasta 20. augustit, saavad taotleda enda lapsele Eesti kodakondsust, ilma et nad peaksid ka endale Eesti kodakondsust taotlema.

Kolmanda muudatusena loobutaks alla 15-aastasele lapsele Eesti kodakondsuse taotlemisel teise vanema tahteavalduse nõudest, kui lapse üks vanematest on juba Eesti kodanik või ta taotleb Eesti kodakondsust samaaegselt ka endale.

Samuti nähakse sotside eelnõuga ette, et loobutakse Eesti kodakondsuse taotlemise tingimusena pikaajalise elaniku elamisloa nõudest, mis sotside hinnangul dubleeriks kodakondsuse taotluse esitamist ning on tarbetu bürokraatia.

"Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks on Eesti kodakondsuse saamine seotud eelneva pikaajalise elaniku elamisloa saamisega. Juhul kui välismaalane, kes on Eestis tähtajalise elamisloa alusel Eestis kaheksa aastat elanud, kuid ei soovi end Eestiga lõplikult siduda, siis ta Eesti kodakondsust ei taotle. Samas ei ole mõistlik kehtestada nendele välismaalastele, kes peale kaheksat aastat Eestis elamist leiavad, et on Eesti ühiskonda sulanud ja soovivad taotleda kodakondsust, üks lisamenetlus," põhjendavad sotsid.

Sotside hinnangul oleks muudatuste mõjud on positiivsed, sest Eesti kodakondsust saaksid taotleda Eestis sündinud ja siin elavad välismaalased, kes seda varem teha ei saanud.

Helme: eelnõu muudab kodakondsuspoliitika põhimõtteid

Kuigi sotsiaaldemokraadid märgivad eelnõu seletuskirjas, et eelnõu ei muuda kodakondsuspoliitka aluseid, siis siseminister Mart Helme on teisel seisukohal. Riigikantseleile saadetud kirjas teeb Helme vabariigi valitsusele ettepaneku eelnõud mitte toetada. Siseministeeriumi hinnangul vajavad eelnõus toodud seaduse muudatused põhjalikumat kaalumist ja analüüsi.

Sotside esitatud eelnõu põhineb siseministeeriumi enda 2017. a detsembris koostatud eelnõu kavandil. Helme kirjutab, et vaatamata sellele ei pea siseministeerium praegusel ajal muudatusettepanekute rakendamist põhjendatuks.

Märkima peab, et eelnõu koostamise ajal ehk 2017. a detsembris oli siseministri ametis sotsiaaldemokraat Andres Anvelt.

Helme märkis, et vastavalt valitsuse tegevusprogrammile 2019 – 2023 ei muudeta kodakondsuspoliitika põhimõtteid ja säilitatakse põhimõttena topeltkodakondsuse keeld.

"Seega, kehtima jääb põhimõte, et ei suurendata Eesti kodanike arvu, kellel on samal ajal ka mõne muu riigi kodakondsus," seisab Helme allkirjaga kirjas.

Siseministri hinnangul soodustaks sotside pakutud muudatused topeltkodakondsusega isikute arvu ning tegu pole muudatustega, mis midagi paremaks muudaksid.

Oma hinnangu on sotside eelnõule andnud ka politsei- ja piirivalveamet. Ameti hinnangul toetub eelnõu vanadele, 2017. aasta andmetele ja olukorrale ning eelnõuga ei ole otstarbekas jätkata.

Kodakondsuse seaduse muutmise eelnõud on kavas arutada valitsuse istungil 11. juulil.